32 KG ALLA VÕTNUD Heidi: "Kui ütleksin, et see on lihtne, siis valetaksin täiega!"
Fotod: erakogu

Kaks aastat tagasi peale rasedust kaalus Heidi 112 kg. Tänaseks on ta suutnud alla võtta 32 kg, kuid ideaalkaaluni on veel 5 kg minna. Heidi sõnul ajendas teda kaalust alla võtma peegelpilt ning see, et mitte midagi polnud selga panna. 

Heidi kaal on alati kõikuv olnud, kuid 100 kg piiri polnud ta kunagi varem ületanud. Pigem on naine iseennast kogu aeg paksemaks pidanud ja virisenud kaalu ja väljanägemise pärast ning ajanud taga ideaali. "Umbes neli aastat tagasi kaalusin 70-74 vahel. Tegin trenni, käisin tantsutrennides ja kõik tundus justkui hästi minevat. Siis tõusis kaal 78-80 peale ja mitte miski ei aidanud seda alla viia.

Tagantjärele saan aru, et ilmselt oli asi psühholoogiline, langetus oli ju kinnisidee. 2015. aasta lõpus ma jahtisin seda 75 kg ning tellisin isegi toitumiskava. Kaua ma seda jälgida ei saanud, kuna aasta lõpp tõi ka triibulised uudised, olin siis 79-80 vahel oma kaaluga. Raseduse esimesed kuud olid rasked selles mõttes, et isud olid seinast seina ja enamasti tahtsin asju, mida ma muidu ei söönud ja mille toime mu organismile oli kõike muud kui kaalu alandav," rääkis naine. 

Neljandast raseduskuust kuni kaheksandani toitus Heidi enamjaolt selle kava järgi, mille ta endale enne rasedust tellinud oli. Kuigi enesetunne oli tal hea, siis kaalutõusu see ometi ei takistanud. "Viimased kuud ma kava enam ei jälginud ning kuna raseduse lõppu jäi palju sünnipäevi, siis sõin ka kooke ja komme rohkem, kui oleks pidanud. Samas lisan, et kõndimas ma käisin raseduse algusest kuni lõpuni välja ikka kilomeetrite kaupa, aga välja nägin ikka selline, nagu poleks mitte iial sekunditki ennast liigutanud. Lisaks olin ma üleni paistes ja vett täis.

2016. aasta augusti keskpaigas sünnitama minnes kaalusin ma 110,4 kg. Sünnitus oli pikk ja raske ning umbes nädal hiljem tibuga koju minnes kaalusin ma 112,4 kg. Olin šokis, ei osanud ei nutta ega naerda. Palju neid ikka on, kes sünnitusega juurde võtavad. Olin muidugi ka kohutavalt paistes ja täitsa mures enda pärast, kõik tundus paigast ära olevat. Kõndida ma ei suutnud alguses peaaegu üldse, 500 meetri läbimine oli raske ja seda peamiselt seljavalu pärast. Aga ma endale armu ei andnud ning kuu aega hiljem kärutasin juba 10 km korraga. Kaks kuud hiljem tegin juba kõhulihaste väljakutseid - kõik selleks, et endiseks saada. Sööma hakkasin sama kava järgi, mille olin enne rasedust saanud. Kuna too kava oli tehtud umbes 30 kg kergema inimese jaoks, siis ma ka uurisin, et kas peaksin koguseid suurendama vms, aga öeldi, et ei pea, kõik toimib. No ei toiminud, sain kaalu küll 108 kg peale, aga sealt edasi ei juhtunud eriti midagi."

Enne rasedust kaalus Heidi 79-80 vahel, raseduse lõpus 110,4 ning peale rasedust 112,4 kg. 2017. aasta jaanuaris alustas ta Fitlapiga ning kaalus tollal 103,4 kilo. Praegu kaalub Heidi 79 kg kandis ehk ta on suutnud kaalust kaotada 32 kg. 

"Kuna minu olemasolev kava mind ei aidanud, siis 2016. aasta novembris hakkasin lugema ja uurima erinevaid artikleid ja arvamusi ning kohendasin vastavalt nendele oma toidulauda. Trenni hakkasin tegema kodus beebi kõrvalt, panin Youtube'ist videod käima ja nii see käis. Avastasin Jillian Maichelsi treeningvideod - hankisin hantlid ning nii ma pusisin omaette seda asja. Jilliani treening tegi mõõtude mõttes kuu ajaga super tulemuse, aga kaalunumbri osas mitte nii väga. Enesetunne oli siiski super, sest hoolimata oma kaalunumbrist ma suutsin seda kõike teha ja tahe oli oi kui suur ja see teadmine, et ma ikkagi pingutasin, mitte ei istunud ja halanud, et oi kui suur ma olen.

2017. aasta jaanuaris jõudsin oma toitumise otsingutega Fitlapini ja otsustasin proovida. Startisin 2017. aasta jaanuari keskel Fitlapiga 103,4 kg pealt, natuke ikka olin oma varasema pusimisega ka alla saanud. Ja seda saab tegelikult pidada selleks õigeks teekonna alguseks, sest asi muutus teadlikumaks ning polnud enam n-ö päästerõnga otsimine. Fitlapi järgi sööma hakates sain ka aru, miks varasem kava mind raseduse ajal kaalutõusust ei päästnud ning hiljem seda langetada ei aidanud. Toitu oli lihtsalt liiga vähe, keha hoidis kinni seda vähest ja ära ei andnud midagi. Fitlapiga oli mu päeva toidunorm liialdamata kaks korda suurem ja uskumatu, kaal hakkas kukkuma põhimõtteliselt kohe esimesest päevast alates. Viis kuud hiljem ehk 2017. aasta juunis kaalusin 89 kg. Oi, ma olin õnnelik ning eelmisel suvel ma nagu ei mäleta, et oleksin eriti oma kaalu ja väljanägemise pärast muretsenud, kuidagi uus hingamine oli ja see super tunne, et ma saan ja suudan ja teen. Sügisesse astusin 88 kg-ga ja selle aasta suvesse 79-ga. Pean tunnistama, et see n-ö teine etapp läks aeglasemalt kui ma lootsin, aga samas on stabiilne langus hoidnud ära kõik muud probleemid, mis võivad tekkida kiirest langusest (rippuv nahk jms)," sõnas ta. 

Käesoleva aasta märtsist läks Heidi tööle tagasi ning kogu süsteem vajas ümberharjumist, kodusena kava järgida on ju kordades lihtsam. "Jah, ka kodusena oli köök n-ö parim sõber ja seal sai veedetud tunde ja tunde, sest süüa tuli teha endale (neli toidukorda päevas), mehele eraldi ja mingist hetkest ka lapsele juba eraldi. Tööle minnes tuli kogu süsteem ümber teha ning olin jumala kindel, et vannun ajale ja väsimusele alla ning kava jääb tagaplaanile, sest nüüd tuli kõik muidu päeva jooksul tehtavad toimetused suruda ühte väiksesse õhtusse.

Õnneks see nii ei läinud ning siiani on olnud vaid loetud korrad, kus olen tööle tulles mõne toidukorra n-ö saatuse hoolde jätnud ning mees ja laps on ka söönud. Kui ma ütleks, et see on lihtne, siis ma valetaksin täiega. Vahel töölt koju sõites mõtlen, et kuu peale kogu see kava, aga millegipärast kodus leian end jälle sööki kaalumas. Tööle on muidugi vahva tulla, terve käekott on karbikesi täis. Ostsingi just uue ja suurema, et kõik ära mahuks ikka," naerab ta. 

Heidi sõnul ajendas teda kaalust alla võtma peegelpilt. Tagantjärele on naisel füüsiliselt lausa valus ennast vaadata ning mõelda, kui suureks võib lühikese ajaga minna. "Mäletan, kui laps oli umbes kuu vanune ja läksin riidepoodi, et midagigi selga saada. Sain aru küll, et olen suurem ja suurusnumbrid valisin ka ikka kõige suuremad ning kahtlustasin, et kõht ehk ei mahu iga pluusi sisse ära, aga pidin šoki saama, kui juba kätest jäid riided kitsaks, selgapanekust ei tasunud üldse enam mõelda. Ja muidugi see peegelpilt, mida proovikabiini peeglis selja tagant siis nägin… ilmselgelt tuli kiiresti midagi ette võtta.

Pluss see, et tahtsin ikkagi oma elukaaslase kõrvale n-ö sobida. Sel hetkel oli meie suuruse vahe nii suur, et mul oli tunne, et panen teda piinlikku olukorda ja ma ise ka ei tundnud end hästi tema kõrval (visuaalses mõttes). Tema ise hoidis positiivset meelt, oli toeks ja tegi, mis suutis, et ma ennast nii halvasti ei tunneks. Samas pean ütlema, et tagantjärele pilte vaadates nii meist koos kui ka ainult minust on tunne positiivne. Jah, mul on ennast valus vaadata, aga ma ei varjaks neid pilte ja panen need oma albumisse, sest see oli igas mõttes üks oluline etapp minu elus ja hoolimata oma suurusest olin õnnelik oma pisikese tibu üle ning ilmselt see õnn ja armastus olidki need, mis aitasid mul seda perioodi paremini üle elada ja andsid jõudu, et saada endiseks."

Heidi kaal on peamiselt kadunud ainult toitumisega, trennid oli tema sõnul pigem vormivaks jõuks. Ta tunnistab, et sellest ajast saadik, kui ta tööle tagasi läks, pole ta üldse enam trenni teinud. "Peamine nipp on saada aru, miks sa seda teed. Kui põhjus ei ole selge või tehakse seda n-ö valedel alustel, siis jõutaksegi kiiremini käegalöömiseni. Samuti tuleb teadvustada endale, et ka 100% kavas olles / tervislikult toitudes on täiesti normaalne, et kaal võib ka tõusta vahepeal. Selleks on nii palju erinevaid põhjuseid. Ja isegi kui kaal ei lange nii kiiresti, kui soovid, või seisab või tõuseb ajutiselt, sa ju ikkagi tunned ennast hästi, sest sa toitud tervislikult ning pingutad enda hea olemise nimel. Ja oluline on endaga hästi läbi saada, ennast armastada ning kiita ennast õnnestumiste korral. Enese piitsutamisega kaugele ei jõua, kui, siis ainult kööki lohutuseks snäkke õgima. See on tuttav sellest perioodist kui seda „miskit“ taga ajasin. See kaalutõus oli korralik õppetund mulle igas mõttes ja isegi kasulik. Olen õppinud armastama ennast ja oma keha ning leppinud sellega, mida ma oma kehal muuta ei saa. Näiteks venitusarmid - neid on mul palju, aga need ei häiri mind, midagi peab ju jääma ka n-ö mälestuseks. 95% ajast tunnen ma ennast väga hästi ning vahel, kui juhtub, et endaga n-ö tülis olen, meenutan endale, kust ma alustasin ja rahunen maha jälle.

Ideaalkaaluni on veel umbes 5 kg minna ehk siis eesmärk on 75 kg. See on selline ilus number ja tagantjärele piltidelt vaadates tundub, et see oleks kõige tervislikum ja naiselikum tulemus. Selle kauaoodatud seitsmega algava numbri (79) sain kätte maikuus ja kui tavaliselt on läinud umbes 1 kg ikka kuus, siis nüüd juuli lõpus olen ikka 79 koma millegagi ning päris tihti ka 80 kg peal. Noh, kui kedagi süüdistada, siis ehk suve - on see ju selline patune aeg ja ahvatlusi rohkem. Tegelikult olen ikkagi 80% ulatuses olnud kavas ning patune aeg minu mõistes enamjaolt tähendab seda, et toidud on küll need õiged, aga toidukorrad ebaregulaarsed ja kaalumata. Puhkusele sõites ma ka enam toidukaalu kaasa ei võtnud, vaid proovisin ise toime tulla ning lisaks harjumuspärasele lubasin endale midagi muud (jäätist, kommi, kooki vms). Teine asi on kuumus, see lihtsalt ajab mu paiste ehk keha hoiab vedelikku kinni ja ongi kohe kaal suurem ning enesetunne kehvem. Lohutan end sellega, et sügisel on jahedam ja siis susisen tühjaks nagu õhupall ning saan oma 75 edasi püüda.

Pean ka ütlema, et numbri mõttes on küll eesmärk 75 kg, aga veel suurem eesmärk on nüüd hakata ennast n-ö vormima, materjali jagub küll. Eks näis, kas ja kui tihti õnnestub trennid oma ellu tuua."

Heidi sõnab, et Fitlapiga on kaalulangetamine üldiselt kergelt läinud - sai ta ju üsna kiiresti 103 kg pealt 89 kg peale. "79 kg saamiseks kulus küll pea aasta, aga see on ka arusaadav, et mingil hetkel see enam nii kiiresti ei lange.

On olnud keerulisi hetki, aga ma ei saa öelda, et oleks olnud raskeid hetki. Raske oleks siis, kui puuduks tahtejõud, aga seda jagub mul küllaga. Keerulised hetked on need, kui ajast jääb puudu või kui tööl läheb kauem, aga tahaks juba süüa või vahel oled lihtsalt nii väsinud, et ei jõua mõeldagi sellele, et süüa teha, veel vähem kaaluda ja alles siis teha. Õnneks on Fitlapil kavas nii palju kiireid variante söönuks saada ja ka Fitlapi valmistoidu ostmise võimalused, et igal juhul peaks hakkama saama, kui väga tahta. Patukaid loomulikult tuleb mul ette, aga enamuse ajast on need n-ö planeeritud patukad. Mitte küll kavajärgselt lubatud, aga lihtsalt, kui lähen sünnipäevale või mõni muu istumine, siis ma enam oma toidukarbiga ei lähe. Ma saan ju aru, et pilli pole mõtet lõhki ajada ning asi peab olema tasakaalus ja nauditav ning kui su elustiili põhiolemus on tervislik, siis mõned patud sulle halba ei tee. Kui aga lased patul muutuda elustiiliks, siis… noh, siis tuleks vanu pilte vaadata ja suund ümber arvestada," lisas ta. 

 

Heidi mõned nädalad peale sünnitust, kaal umbes 108 kg

Heidi paar kuud peale sünnitust, kaal 107 kg:

Heidi nüüd: