Reklaam sulgub sekundi pärast

51,7 KG ALLA VÕTNUD AVE: minu toit mahub peopessa ära

Ave on 39aastane tavaline Paidest pärit Eesti naine, kellel on lausa neli last. Ka Ave kuulub nende naiste hulka, kes ülekilodega pikalt maadlema on pidanud ning ta tõdeb, et tänu oma salajasele austajale Urmasele õnnestus tal see raske teekond lõpuks ka edukalt läbida ja vähem kui aastaga lausa 51.7 kilogrammi kaalust alla võtta.

Ave on 39aastane tavaline Paidest pärit Eesti naine, kellel on lausa neli last. Ka Ave kuulub nende naiste hulka, kes ülekilodega pikalt maadlema on pidanud ning ta tõdeb, et tänu oma salajasele austajale Urmasele õnnestus tal see raske teekond lõpuks ka edukalt läbida ja vähem kui aastaga lausa 51,7 kilogrammi kaalust alla võtta.

Ave otsustas end käsile võtta siis, kui tema kaalunumber oli tõusnud 135,6 kilogrammi peale. Pikkust on tal 176 sentimeetrit. See oli aeg, mil tema jalad olid suurest ülekaalust pidevalt paistes. "Minul hakkas suur ülekaal tervisele, jalad olid paistes kogu aeg, käia oli raske ja energiat oli vähe. Ja kogu aeg virisesin, et nii ei saa, mõtlesin juba maovähendusopile. Kuid siis tuli minu ellu üks salajane austaja-sõber, kes on seda siiani ja toetab mind alati," ütleb Ave.

"Urmas rääkis mulle enda emast, et kuidas mõlemad tema puusad proteeside vastu välja vahetatud on ja et kas mina soovin ka sellist tulevikku endale, proteesidega? Et liigesed ei pea sellisele koormusele vastu lihtsalt. Mõtlesin paar päeva tema jutule ja see läks kuidagi hinge ning siis ühel hommikul, kui ärkasin, võtsin vastu otsuse, et täna alustan tervisliku eluviisiga ja pean saama kaalust maha, nii edasi enam ei saa. Andsin ka sõbrale teada oma otsusest ja ta toetas seda. See kuupäev oli 25. oktoober 2017. aastal, kaalusin siis 135,6 kilogrammi, kohutavalt palju ikka," meenutab Ave.

Hetkel kaalub Ave aga üksnes 83,9 kilogrammi. "Kaalumisi tegin igal nädalal kindlal päeval, tänaseks hetkeks olen kaotanud 51,7 kilogrammi, seega praegu kaalun 83,9 kg."

Millise söögi abil ja kuidas kilode kaotamine Avel üldse õnnestus? "Esiteks hakkasin vaatama, mida söön: nisutooted ja kartuli jätsin menüüst välja, kuna tundsin, et need on minu jaoks raskesti seeditavad. Toidukorrad on hommik ja lõuna, õhtuks midagi kerget, vahepeal vahepala, milleks on puuvili tavaliselt, vahel ka tükeldan erinevaid puuvilju, paar viilu igast puuviljast, siis ei teki tunnet, et midagi rohkemat ei tohi süüa. Toiduportsjon on nii suur kui peopessa täpselt mahubki, inimese normaalne magu on ju ka sama suur. Enne sööki joon vett ja söögi ajal ka. Vesi on minu lemmikjook, mahla ja siirupit ma lihtsalt ei taha. Toidu kõrvale söön ka leiba alati. Tegelikult söön ma kõike ju: liha, kala, juurvilju, tatart ja muud sarnast. Muidugi, jah, minu taldrikus on rohkem salatit kui liha või näiteks tatart ja saab kõhu täis ning ei teki seda nii-öelda puhitustunnet, mis mul varem ikka kogu aeg oli. Panustan rohkem köögiviljade ja puuviljade peale."

Lisaks planeeritud toitumisele tõi Ave enda ellu ka liikumise. "Käin nüüd ka kõndimas, alustasin 4-5 km ringiga, praeguseks on see tõusnud 10-15 km ringiks. Lisaks sõidan rattaga umbes 30-kilomeetriseid ringe. Alguses ei jõuagi palju, see on harjutamise asi. Sama on ka võimlemisega, iga kord teed harjutust rohkem, kasvõi ühe korragi rohkem. See on kõik pingutus, ka mina olen pisarsilmil punnitanud, aga kui ei pinguta, siis ei saa ju midagi. Lihtsam on alati alla anda, kuid mina olen selline, et kui midagi otsustan, siis lähen lõpuni välja ka," tõdeb Ave.

Nõrkusehetkel hakkab Ave endale ise vastu ja kasvõi kakleb iseendaga, sisestades endale, et ta ei murdu. "Ütlengi endale, et vot ma ei murdu ja siis olen leidnud mingi tegevuse, kasvõi muusikat kuulanud või jalutama läinud. Ja veel üks mõttetera, mis mind ikka saadab: ma ei ela selleks, et süüa, vaid söön selleks, et elada!"

[gallery ids="2052528"]