7 ASJA, MILLE PÄRAST SA IIAL vabandama ei peaks

Palju inimesed võivad end leida vabandamas asjade pärast, mis vabandust mitte mingil moel välja teeninud ei ole. Vabandamisest on kujunenud kui kõnemaneer, mis mõneti peegeldab viisakust, kuid teisalt võib peita endas hoopis ebakindlust oma valikute suhtes.

Eriti kipuvad vabandavat kõneviisi kasutama naised. Kui vabandada näiteks oma eelistuste, arvamuse avaldamise või mis iganes muu iseendaga seonduva eest, siis on see justkui vabandamine iseendaks olemise eest. Pikemas perspektiivis võib vabandamine hakata laastama enesehinnangut, muuta teid teiste silmis haavatavaks, mida võidakse omakorda ära kasutama hakata. Millised on need seitse olukorda, mille keerises iial vabandama ei peaks? 

1. Vabandust, kuid ma ei tea vastust sinu küsimusele...

Kõikidele küsimustele vastust teada oleks võimatu ning selles ei ole midagi halba või piinlikku. Selle asemel et automaatselt vabandama kukkuda, püüa järgmine kord asjale jaatavalt läheneda. Näiteks: “See on hea küsimus! Ma ei ole päris kindel, kas ma oskan sellele vastata, kuid võin aidata õiget vastust leida. Tegelikult hoopis Linda võib teada vastust.“ Aidates teisel inimesel leida vastust oma küsimusele, on kordades atraktiivsem, kui hoobilt oma mitteteadmise tõttu vabandama hakata. 

2. Vabandust, mu kodu on nii segamini...

Keda peaks tegelikult kõigutama see, millises olukorras on sinu kodu? Külalisi kindlasti mitte ning seega on normaalne, kui segaduse tõttu mitte vabandada. Pealegi võibolla elavad lisaks sinule seal ka lapsed, koerad ja kassid. 

3. Vabandust, ma ei ole tegelikult koera/kassi inimene...

Sa ei peagi olema. 

4. Vabandust, ma olen nii väsinud...

Kui oled väsinud, kuna ärkasid varakult ning selja taga on kiire tööpäev, trenn, lastega tegelemine, maitsva õhtusöögi küpsetamine, köögipõranda kraamimine ja tagatippu kassiliiva väljaviimine, siis väärid sa medalit, mitte aga süütunnet, kuna enam ei jaksa. Nõude pesematajätmine väsimuse tõttu ei ole kuritegu. Nõud võivad jääda kraanikaussi ka homset päeva ootama. 

5. Vabandust, kuid ma ei ole sellega nõus...

Erimeelsused on loomulikud ning sellises olukorras vabandamine tekitab üksnes trotsi ning jätab mulje, et üks osapooltest eksib. Väljendades oma lahkarvamust enesekindlalt, on see vastuvõetavam. 

6. Vabandust, ma vajan abi...

Igaüks vajab aeg-ajalt abi ning see on rohkem kui normaalne. Vabandades abivajamise ees, jätame teistele mulje, justkui abi palumine ei ole aktsepteeritav. Kui näiteks laps juhtub kuulma, et vabandad abi paludes, jääb talle automaatselt mulje, et abi palumises on midagi piinlikku. Järgmine kord, kui pöördud kellegi poole abipalvega, tee seda uhkuse ja tänutundega.  

7. Vabandust, ma olen lihtsalt nii vihane, kurb, uhke...

Emotsioonide omamise eest ei ole vajalik vabandada. Sa oled inimene, mitte robot. Ära vabanda inimeseks olemise eest. 

Kui sageli sina sääraste asjade tõttu automaatselt vabandama kipud? 

Säästa vabandused asjade jaoks, mis seda tõeliselt väärivad nagu näiteks sõnad, mis teevad teisele inimesele haiget või ebaviisakad ja õelad naljad. Vabandus omab palju sügavamat tähendust, kui teda õigel hetkel ja asjakohasel põhjusel kasutada! 

Allikas: iheartintelligence.com