Reklaam sulgub sekundi pärast

ANNI RAHULA EMMEDE TÕEHETKES: ma pole iial oma last löönud

Jalgpallikohtuniku ametit pidav Anni Rahula ning tema muusikust abikaasa Tomi Rahula on õnnelikud lapsevanemad väikesele Rubile, kes on hetkel ühe aasta ja kaheksa kuu vanune. Anni tunneb, et tema pisitütar on talle juba praegu väga palju õpetanud ning kogu tema elu on justkui uue tähenduse saanud.

Loe, mida Anni emmede tõehetkes vastas:

1. Kas oled tundnud, et oled emana läbi kukkunud? Ei.

Otseselt mitte. Olen realistlik, et suudan mõnel päeval olla parem, kui teisel ja see ei piirdu ainult lapsevanema rolliga, vaid ka kõige muuga. Mõistan, et on võimatu olla iga päev ideaalne. Loomulikult proovin ma alati olla enda parim versioon - oma lapsele, oma mehele, iseendale...

2. Kas oled oma lapsele piinlikkust valmistanud? Ei.

Ta on veel nii pisikene, et vaevalt ta seda nii mõelda oskab... Aega on.

3. Kas oled oma last löönud? Ei.

Vägivald ei ole kunagi lahendus ja ma väga soovin, et lapsed jääksid sellest puutumata!

4. Kas sinu laps on sulle midagi õpetanud? Jah.

Lapsed õpetavad meile midagi iga päev. Ma olen sõbrannadega naljatlenud, et mul laps oskab juba palju numbreid, tähti ja värve, laulab laule ja räägib väga-väga palju... Ja siis naljatlen, et küllap mul veel aasta jagub teadmisi, mida talle jagada ja siis jään jänni ning tema saab mind edasi õpetada. Aga selliste teadmiste kõrvalt on laps mulle õpetanud väga palju ja kindlasti õpetab edasi. Ta tuletab meelde, kui palju on võimalik rõõmustada ja näha erinevaid nurki... Kui avatud saab olla inimestele ja olukordadele ilma eelarvamuseta... Kui palju on võimalik õppida igast olukorrast... Kui soe ja armas on võimalik olla... Kui palju võib armastada...

5. Kas oled magava väikelapse üksi koju jätnud ja salaja välja hiilinud? Jah.

Ainult 10 meetrit uksest välja ja minutiks, et kullerilt pakk vastu võtta. Mul ei ole muidu see mõttessegi tulnud, et kauemaks ära minna ja ei soovitaks seda teha. Ta on mul nii õrna unega, et see ka tahtmise korral kuidagi ei õnnestuks. 

6. Kas oled lapse pärast elus millestki loobunud? Jah.

Usun, et see on väiksel määral väga loomulik kõigi puhul.

7. Kas sinu laps on midagi varastanud? Ei.

Vaevalt pisikene meilt midagi teadlikult näpanud on, aga mulle meeldib, kuidas ta mulle suurte silmadega otsa vaatab, kui ta midagi võtta tahab, mida ta ei tohi.

8. Kas sa pead oma last teistest lastest paremaks? Ei.

Ma ei arva, et ta on parem, aga loomulikult on ta minu jaoks eriline. Lisaks näen sõbrannade ja sugulaste laste pealt, kui erinevad on laste iseloomud ja anded. Iga laps on oma vanemate jaoks parim, aga teiste lastega vaevalt võrreldakse.

9. Kas sa keelad lapsele vahel asju, sest sa oled ise laisk? Ei.

Otseselt mitte. Mul ei ole talle väga palju midagi keelata. Võib-olla ainult kukil kõrgel turnimist, kui ma eriti väsinud olen ja tema kõrval valves seista ei jaksa.

10. Kas sa lubad oma lapsel päevas mitu tundi nutiseadmes ja teleri ees olla? Ei.

Nutiseadmed ja teler on meie peres keelatud. Ta pole isegi kahene veel, nii et vaevalt see kellegi jaoks eriti üllatav keeld on.

11. Kas sa tunned vahel puudust sellest elust, mis sul oli enne lapse/laste saamist? Ei.

Tegelikult mitte. Ma ei ole selline tüüp, kes tagasi vaataks või midagi niimoodi igatseks. Ma näen, et nii kui vanavanematele lapse hoida anname, on mul viie minutiga igatsus peal. Ma usun, et tegelikult on võimalik teha kõike, mida enne lapsi teha said, aga selle nimel tuleb veidi rohkem pingutada. Kas ma tahaks teha asju, mida ma tegin enne lapse sündi? Jah, aga tegelikult saan neid teha ka nüüd, lihtsalt nüüd on mu elus ja südames üks imearmas piiga juures.

12. Kas sinu laps on sulle ja mehele seksi ajal peale sattunud? Ei.