Reklaam sulgub sekundi pärast

BIRGIT KAOTAB KAALU: Tervislik eluviis on kahe kuuga viinud 8 kg

Head lugejad!

Soovin teile sel aastal palju kordaminekuid eesmärkide saavutamisel!

Mis puudutab minu tervist, siis loodan, et tervislik toitumine ja trenn on edaspidi minu elu üks osa. Minu soov on oma füüsilist vormi veel tunduvalt parandada, mille arengute nimel olengi juba viimasel kahel kuul vaeva näinud. Seni olen lahti saanud 8,1 kilogrammist ning 38,5 sentimeetrist, kuid pikk tee on veel minna. Loodan südamest, et mind vaevavad unehäired ning soolestiku mikrofloora mured leiaksid peagi lahenduse, sest minu igapäevaelu on juba detsembri lõpust tugevalt häiritud olnud. Üldpildis usun, et tänu elumuutustele olen edaspidi palju tervem.

Vahemärkusena uurin, milliseid lehekülgi ning äppe te oma trenni ja toitumise jälgimiseks kasutate? Olen seni vanakooli meetodil toitumispäevikut pidanud ning samuti NutriDatat kasutanud. Myfitnesspali on mulle samuti soovitatud, millega ma juba põgusalt tutvust olen teinud.

Vahepeal on projektiga alustamisest täis tiksunud kaks kuud. Tunnen, et mida aeg edasi, seda teadlikumalt ma õiges suunas liigun. Kummaline kohe mõelda, et see mul varasemalt nii hooti on käinud. Vahetult enne Buduaari projekti algust sõin oma viimase krõpsupaki ning selle saavutuse üle olen ma hetkel vist kõige uhkem. Projekti alguses tuli veel tualettruumi külastamisega seoses mõningaid tagasilööke, kuid olen vähemalt praeguseks ree peal olnud. Seda juttu kirjutades on mul endast kahju. Kahju sellest pidevast toiduga võitlusest ning sellest, millist madala toitaineteväärtusega toitu ma endale tegelikult sisse sõin. Pole ime, et mul tervisega nii mitmeid probleeme on olnud. Neid tervislikke etappe võis ju muidugi olla, kuid karuteene on nende aastatega tehtud. Šokolaadi ei ole ma poest enam ostnud, aga mul oli olemas üks tumeda šokolaadi tahvel, kust ma vahel üksiku tüki olen võtnud. Õnneks see mulle maitselt ei meeldi ning ei teki sellist karjuvat tunnet, et tahaks terve tahvli nahka pista. Isu saab aga rahuldatud. Samuti meeldib mulle Kreeka jogurti ning erinevate puuviljade ja külmutatud marjade kombinatsioon, mida ma paar korda nädalas söön. Peamiselt just viimane ning erinevad smuutid täidavad mu magusavajadust. Kui ülejäänud toitumine on korras ning regulaarne, siis loksub kõik vaikselt paika ning isusid jääb tunduvalt vähemaks.

Minu eelmine blogi ilmus Buduaaris 22. detsembril. Detsember oli üldse väga kiire kuu, mil kogu aeg midagi toimus. See oli nädal, mil jõulupidudega sisustatud õhtutest sain vabastada ainult esmaspäeva. Hetkel tuleb vaikselt juba nostalgiahoog peale, sest igatsen neid toredaid koosviibimisi oma sõpradega. Jõulude oht on muidugi see, et pakutakse palju head ja paremat, kuid jäin selles osas oma valikutega päris rahule. Kui ikka nädala jooksul seitse korda erinevaid torte, kooke, piparkooke jms pakutakse, siis on ikka hea meel küll, kui ainult üks tükk õe tehtud küpsisetordist võetud sai. Kuna ma kodus teen peamiselt kana ja kala, siis on jõulud ning sünnipäevad pea ainukesed korrad, kui ma erinevaid lihasid katsetan. Kahel jõuluõhtusöögil oli minu taldrikul hapukapsas, hapukurk, seened + ühel õhtul lambaliha ning kanaliha ning teisel õhtul verivorst ja sealiha. Magusa osas tuli juurde viinamarju ja pokaalike šampust. Viimasel õhtul lipsas üksik singirull ja täidetud muna samuti menüüsse, kuid see oli pigem erand. Laud oli lookas, kuid eneselegi üllatuseks ei olnud raske. Ma olin nii kaua vanaemade tehtud hapukapsast ja seeni oodanud, et mul jätkus silmi ainult nendele. Alkoholi asendasin hoopis suurte kohvitasside ning veeklaasidega.

Kummaline on muidugi see, et kuigi jõulud möödusid söömahoogudeta ning trennis tuli jõudu aina juurde, siis sellele järgnevalt on kõik ainult allamäge läinud. Ei, ma ei ole tundnud, et peaksin rämpstoitu sööma või olen oma toitumise käest lasknud. Olen pärast kolmenädalast kaalumõõna numbrid uuesti liikuma saanud ning sentimeetrid vähenevad samuti. Isegi kui kaal langes kolme nädala jooksul paarsada grammi, siis sentimeetreid vähenes ligi 13. Panen teile südamele, et kaalulangetuse protsessil end lisaks kaalumisele ka mõõdaksite. Eks mul muidugi oli alguses üsna nukker olla, sest esimene kuu oli hoogne ja järsku siis nii. Mõõdud näitasid aga järjepidevust ning enesetunde tegi see tunduvalt paremaks. Varasematel kaalulangetusperioodidel on just kaal olnud minu jaoks määravaks ning see võtab ikka motivatsiooni vähemaks küll, kui numbrite osas tagasilöögid on.

Tagasi nüüd jutu juurde. Pärast jõule tekkis mul järsku meeletu väsimus. See oli just rahulikum periood, kus sain korralikult magada, kuid energia langus oli korralik. Olin sunnitud päeva jooksul kolm kohvi jooma, kuid energia ikka null. Mul olid juba detsembri alguses vahel mured sooltega. Kuigi olin toitunud hästi, oli mu kõht järsku kivikõvana ees. Mida aasta lõpu poole, seda rohkem hakkas seda juhtuma. Oma igapäevamenüüs ei olnud ma muudatusi teinud, pigem oli olukord paremaks läinud, kuid iga päevaga läks enesetunne kehvemaks. Lisaks kõhuvalule tulid tagasi unehäired. Kuigi ma olen jaanuari jooksul juba enamjaolt kell 22-23 voodis olnud, siis uinuda ma ei suuda ning keskmiselt saan magada 4-6 tundi. Üle päeva käivad mul ka migreenihood, mis teeb sellest ühe imetoreda kompoti.

Toitumine on aja jooksul aina paremaks läinud, seega otseselt selles probleemi ei ole. Peamiseks mureks on soolestiku mikrofloora probleemid, mis kõiki teisi valdkondi mõjutab. Alustasin 2. jaanuaril probleemi vastu võitlust sellega, et tegin kolmepäevast smuutidega detox'it + juurde pähkleid ja juurvilju. Loobusin nädalaks täielikult kohvist (tore migreen kui võõrutusnäht) ning piimatoodetest (varem umbes üks kogus päeva jooksul, mida ei ole palju) ja hakkasin tarbima linaseemneid. Detox aitas mul natuke organismi juba puhastada, kuid kuna probleem on suurem, siis kolm päeva ei olnud piisavad. Pärast seda on igapäevaselt üks smuuti mu menüüs, kuid olen muu toidu juures tagasi. Kuna pärast nädalat olukord oluliselt muutunud ei olnud, siis viisime sisse ka teisi muudatusi. Ma olin suurest õnnest juba kaks kohvi joonud, kuid järgnevaks kuuks on see siiski väljas. Kui tegemist on pärmseenega, siis piimakohv ja alkohol annavad sellele veel võimu juurde. Viimase pokaali võtsin ma samuti aastavahetuspeol ning sellega on nüüd mõneks ajaks kõik. Kohvivaba on juba natuke raskem olla, kuid see kõik on minu huvides. Sel nädalal on mul nüüd soolte puhastamiseks kolmepäevane rangem toitumine teatud toiduainetega + õhtuti sennalehtedest tee + hommikuti linaseemnetega vedelik.

Igatsen väga normaalset funktsioneerimist. Aasta lõpust on vähenenud ka minu sooritusvõime trennides. Kuigi detsembri keskpaigaks olin juba märgatavalt füüsilist vormi parandanud ning saime juba raskuseid tõsta, siis nüüd on mul periood, kus juba soojenduse tegemine on keeruline. Kõik eelmainitud mured ei lase mul enam normaalselt funktsioneerida. Oleme pidanud koormust vähendama ning stabiilsel pulsil harjutusi tegema, kuid viimane trenn lõppes nii, et pärast 10minutilist soojendust spinningurattal ning üht harjutust läks enesetunne ikka väga halvaks. Sain veel viimasel hetkel istuma, sest muidu oleks pilt täiesti eest kadunud. Mõistlik oli trenn katkestada ning paari päeva pärast katsetame uuesti.

Kohutavalt raske on nii. Raske on eelkõige sellepärast, et ma üritan erinevate toimingutega olukorda parandada ja mitte midagi ei mõju. Tahe on suur ning jõudu on samuti juurde tulnud, kuid päevapealt olen ma justkui zombie, kes isegi jalutada või trennis soojendust ei jaksa enam teha. Minu rõõmsameelne olek kaob justkui võluväel ning muutub üha rohkem vinguviiuli suunas. Ma ei ole viimase pooleteise nädala jooksul midagi muud suutnud teha kui kodu-töö-kodu ning paaril korral rahulikku trenni. Muidu on mul ikka vaba aja programm ka, kuid enesetunde halvenedes pidasin mõistlikuks kõigest sellest loobuda. Juba kodunt välja minemine on tõeline väljakutse, milles ma end takka sunnin, sest füüsiliselt energiat ei ole. Seetõttu on ka blogi kahjuks viibinud. Paari päeva peale jaotatuna suutsin ikkagi lõpuks midagi kirja panna, sest ega ma kõige teravam pliiats just viimasel ajal olnud ei ole.

Loodan, et läheb paremaks, sest igatsen väga normaalset funktsioneerimist. Loodan, et jaanuari lõpuks/veebruari keskpaigaks broneeritud erialaarstide ajad jõuaksid juba kiiremini kohale. Seniks aga võitlen edasi ning alla ei kavatse anda. Tahan erinevad uuringud ära teha, kuid võimalik, et peasüüdlaseks on just pärmseene vohamine organismis. Loodan, et järgmises postituses on mul juba rohkem positiivsemaid uudiseid. Meeleheitest leidsin end juba erakorralises, kuid kivisid ning põletikke ei paistnud olevat.

Seniks aga soovin teile tervist ja jõudu! Plaanis oli küll rohkem toitumisest ning erinevatest retseptidest natuke rääkida, kuid sellest siis järgmine kord. On teil mulle ehk küsimusi või ettepanekuid, millest rohkem kirjutada võiksin?

Armastusega
Birgit

[gallery ids="3013789,3013793,3013796,3013799,3013803,3013806"]