CERLI SARV EMMEDE TÕEHETKES: enese jaoks aja leidmine on suur kunst!
Foto: Laura Strandberg

Sensitiivsete võimetega Cerli Sarv, keda tuntakse ka nime all Hing Fekeli, on tubli ema oma kolmele lapsele. Cerli tunnistab emmede tõehetkes, et on pidanud laste pärast osadest asjadest loobuma, kuid loobumine pole kunagi halb ega valulik olnud. Samuti avaldab naine, et on pärast laste sündi tundnud, et enese jaoks aja leidmine on suur kunst. Loe, mida Cerli emmede tõehetkes veel räägib. 

1. Kas oled kunagi tundnud, et oled emana läbi kukkunud?

Ei. Läbipõlemist ma tundnud pole. Kolme lapse emana on tulnud igasuguseid hetki ette, aga läbipõlemist ma tundnud pole.

2. Kas lapsed on sulle avalikus kohas piinlikkust valmistanud?

Jah. 35aastased lapsed on oma ütlemiste poolest nii siirad ja lahedad ega tunne piinikust. On olnud neid hetki, kus mõtlen, et ajastus ja küsimus on nii tabav, ja punastan. Nende jaoks on igasugune küsimus teiste juuresolekul õige ja mitte piinlik.

3. Kas sinu lapsed on sulle midagi õpetanud?

Jah. Iga laps tuleb siia ilma oma vanemaid õpetama. Meil (vanematel) pole ju võimalik enne lapsevanemaks saamist kogeda. Kui see hetk on käes ja sünnib esimene lapsuke, algabki õppimine läbi instinktide.

4. Kas oled pidanud lapse pärast millestki loobuma?

Jah, ikka olen pidanud loobuma. Võin öelda ka seda, et see loobumine oma lapse nimel pole kunagi halb ega valulik. Kui lapsed on väiksed, siis tähelepanu lapsele on nii suur, et unustad enda kui ka mehe enda kõrvalt. Mis pole õige, aga nii see kahjuks/õnneks on.

5. Kas pead oma lapsi teistest lastest paremaks?

Ei. Ma armastan oma lapsi ega pane neid teistega pingeritta.

6. Kas sa lubad oma lastel päevas mitu tundi nutiseadmes ja teleri ees olla?

Jah, olen ikka lubanud. Kontrollin, et asjad üle piiri ei läheks, aga päris sekundeid ei loe, kui nad on nutiseadmetes. Väiksemal kindlasti korraga üle 15 minuti ei luba olla.

7. Kas tunned vahel puudust sellest elust, mis sul enne laste saamist oli?

Ei. Kuna minu esimene laps sündis, kui olin 19-aastane, teine 25-aastaselt ning kolmas 34-aastaselt, siis eelnevat aega taga igasteda ei oskagi. Emadus on nii suur osa minust, et ei julgegi mõelda, mis või kes ma ilma nendeta oleksin. Olen ülitänulik, et saan tunda seda suurimat tunnet siin ilmas!

8. Kas oled kunagi oma lastele nutiseadme andnud, sest sa ei viitsi temaga tegeleda?

Ei. Mitte siis, kui ei viitsi tegeleda, vaid vahel on tulnud ette juhuseid, kus olen andnud talle (väiksemale, kellele väga autosõit väga ei meeldi) telefoni rahulikuks olemiseks.

9. Kas oled tundnud, et pärast laste sündi pole sul enam üldse oma aega?

Jah, seda olen küll tundnud! Aeg lendab kuidagi nii kiirelt, et endale aega leida on suur kunst, aga on võimalik, kui planeerida!

10. Kas oled kunagi oma laste peale armukade olnud?

Ei. Lapse peale armukade ei ole küll olnud! Ma soovin neile võimalikult palju enda poolt anda, nii nagu minu vanemad mullegi andsid. Armastus ongi andmise rõõm!

11. Kas oled kunagi lapsi ettekäändena kasutanud, et mingist tüütust kohustusest vabaneda?

Ei. Ütleme, et lapsekasvatamise juures ei tundu ükski töö tüütu. Seda nimetan ma vahelduseks ja see on isegi puhkus emadele, kes muidu igapäevaselt sarnaseid tegevusi teevad (söötmine, magamapanek ja mähkmetevahetus).

12. Kas pooldad vabakasvatust ja lased oma lapsel kõike teha, mis tal pähe tuleb?

Ei. Austan isiksust ja omapära väga, aga disipliin on kasvatuse juures ka väga oluline! Seega kõik, mis lapsel pähe tuleb, olen nõus alati ära kuulama, aga kas kõike pean laskma ka teha... Seda mitte, sest nii võin seada lapse ohtu. Loomariigiski vanemad õpetavad ja suunavad oma pojakesi, et nad suurena hakkama saaksid. Oluline on, et emad oleksid oma lastele kättesaadavad, kui neid vajatakse!