Reklaam sulgub sekundi pärast

Disaini endale ideaalne laps

See kõik sai alguse kümmekond aastat tagasi lambast Dollyst, kes oli esimene kloonitud imetaja. Aasta hiljem klooniti põldhiir Lucy, kes oli esimene selliste siirdatud geenidega imetaja, mida oli võimalik pärandada järeltulijatele.  

See kõik sai alguse kümmekond aastat tagasi lambast Dollyst, kes oli esimene kloonitud imetaja. Aasta hiljem klooniti põldhiir Lucy, kes oli esimene selliste siirdatud geenidega imetaja, mida oli võimalik pärandada järeltulijatele.  

Kloonimise eesmärk on ära hoida haigusi ja arendada teadmisi, aga sealjuures laienevad ka võimalused. Tehnoloogia on arenenud nii kaugele, et tänapäeval on võimalik  lapse  iseloomujooni tellida. Omaette küsimus on muidugi selles, et kui kaugele sellise asjaga võib ja tasub minna? Ja ju on  sellel protseduuril ka mustem pool, nagu see, et lapsevanemad loovad oma lapsed endale sarnaselt kuulmispuudega või kääbuskasvus. Kui see viimane väide tundub jahmatav või naljakas, siis tarbijauuring andis välja ajakirja `Sündimus ja Viljakus`, mis kinnitas, et 3 protsenti Ameerika Ühendriikide sünnituskliinikutest juba tegelevad embroo muutmisega vanematele meelejärgi kas kuulmispuudulikuks või kääbuskasvulikuks.

Geneetika keskuse direktor  Marcy Darnovsky väidab, et kui inimesed ütlevad ´disainige mu laps´, siis tihti mõeldakse selle all erinevaid asju. Näiteks mõned vanemad soovivad valida oma lapsele sugu (poiss või tüdruk). Mõned soovivad valida munarakku, mis oleks võimalikult hea kvaliteediga. Munaraku valimine on tugevasti populaarsust võitnud nende seas, kellel on võimalik risk sünnitada geneetilise puudega laps. Viimati läbi viidud laiem küsitlus kinnitas, et 32% vastanutest toetab loodete geneetilse koodi muutmist, sest see võimaldab tervemaid lapsi saada.

Kuigi see tehnoloogia on arenenud aastast 1978, on seda kasutatud ainult loomade peal. Kui teadlane soovib testida kolestrooli vähendamise ravimit, tellib ta endale kõrge kolestrooliga hiire, selle asemel, et leida selline loomulikult eksisteeriv hiir. See tehnoloogia ei ole aga alati perfektne. Tihtilugu tehakse vigu geenide asendamisega, mille tulemusel ei pruugi lõpptulemus olla normaalne. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks seda tehnoloogiat veel ei kasutata inimeste peal. Siiski osad inimesed propageerivad geenitehnoloogia kasutamist ka inimeste peal, kuna see on viis, kuidas saaks muuta nende laste elu paremaks. Ja milline lapsevanem ei sooviks oma lapsele paremat elu?
Keegi meist ei soovi pärandada oma lapsele vigaseid geene. Tänapäeva teadus võimaldab paaridel, kel on soodumus saada puudega laps, lasta oma munarakku uurida. Teadlased võtavad naiselt munarakud ja sigitavad need mehe spermaga. Tugevamad ja tervemad kooslused valitakse välja. Seega otseselt ei mõjutata geenidega lapse arengut, vaid võimaldatakse vanematel saada terve laps. Mida rohkem aga teadlased uurivad inimese geenide koodi, seda rohkem on tulevikus võimalik imesid teha.