Eesti neiu Daisy katsumused Ameerikas vahetusüliõpilasena. FOTOD!

Daisy Ütt on noor Eesti neiu, kellele elu on andnud hämmastavaid võimalusi: ta on mitu suve järjest saanud võimaluse töötada Hispaanias Marbellas, õppida Rootsis ning nüüd Inglismaal. Suvel pakkus neiu praegune ülikool Walesis võimalust minna õppima Taani või USA-sse. Daisy valik langes USA-le, Buduaarile rääkis ta lähemalt oma elust teisel pool maakera ning saadud kogemustest.

EKSAMID, MIS TULI LÄBIDA
Hetkel asub Daisy linnas nimega West-Lafayette, mis asub Indiana osariigis, kaks tundi Chicagost lõuna poole. Ta õpib sealses Purdue University´s, kus koos temaga on päevases õppes veel 40 000 õpilast. „Walesis valiti välja kaks üliõpilast, kes said võimaluse minna õppeprogrammiga mujale riiki õppima, ja mina olin üks neist, “ räägib Daisy. USA-sse jääb ta aasta lõpuni, teine semester tuleb läbida juba Inglismaal.

Minnes õppima Walesi tuli neiul läbida keeletundmise eksamid, millele järgnes suuline intervjuu, oluline oli ka keskmine hinne. „Britid on parajad paberimajanduse friigid ja ma ei kujuta ette, mitu kilo pabereid mulle koju saadeti, millest enamust mu ema Hispaaniasse faksida ja skännida püüdis,” meenutab ta. Hispaaniasse tuli paberid saata seetõttu, et Daisy töötas kogu suve Marbellas, pärast mida asus õppima Inglismaale.

KUIDAS LEIDA TÖÖ VÄLISMAAL?
Ülikooli sisse saanud, hakkas neiu mõtlema töökohtadele, kuna kõik oma reisid ning õppimised sponsoneerib ta ise. „Mina maksan kõik oma õppimised ja reisid ise ning seetõttu pean kooli kõrvalt ka töötama,” lausub neiu. Töö leidmine mujal riigis ei ole kindlasti kergete killast, kui juba Eestiski ei leia noored endale rakendust, siis mida veel välismaal oodata? Või siiski...? „Arvan, et asi on pigem oma pealehakkamises ja tahtejõus, kes otsib, see ikka leiab,” arvab neiu. Walesis kartis ta, et ei leia eluilmaski tööd, kuna näiteks baaridaami kohale oli kandideerijaid lõputult palju. „Mina kui välismaalane ei teadnud esialgu midagi ühestki pakutavast õllest ega pudelijoogist, ega isegi seda, kuidas enamus jooke serveeritakse,” meenutab ta. Ameerikas selle eest ei taheta vahetusüliõpilasi üldse tööle võtta, peamiselt viisa tõttu. „Mina suutsin aga välja uurida võimaluse, kuidas seda ikkagi teha, nüüd olen saabumisest saati ettekandja-kassapidajana töötanud,” räägib tudeng.

AMEERIKA HARIDUSSÜSTEEM
Palju on räägitud Ameerika haridussüsteemist ning üldjuhul ei kipu inimesed seda väga kiitma, pigem vastupidi. Lasime Daisyl võrrelda Inglismaa ning Ameerika haridussüsteemi, kumba peab tema paremaks? „Võrreldes Walesi Ameerika kooliga, siis siin raiutakse meile iga loengu alguses: „Kui te nüüd kolme aasta pärast kõik manageridena töötate, siis...” ja nagu muud varianti ei ole -  sinust saab see, kelleks sa õpid - top manager hospitality ja turismi vallas -  ja jutul lõpp. Muidugi, minu osakond  (Hospitality and Tourism Management) on USA TOP1 ja õpe on päris karm. Näiteks oma iganädalase statistika online-testi jaoks pean vähemalt kuus tundi  igal reedel raamatukogus veetma,” räägib eesti neiu karmist reaalsusest. Lisaks hind, mida ta oma õpingute eest maksab, on päris karm -  nelja aasta peale kuskil 90 000 dollarit. „Näiteks isegi minu viis kuud siin maksaks 14 000 dollarit, samas, tänu sellistele kõrgetele õppemaksudele veetsin oma HTM klubiga 100% sponsitud nädalavahetuse Chicago kesklinna top hotellis, sealsete  müügijuhtidega tehes workshoppe ja potensiaalsete klientidega suheldes,” meenutab ta.

KAS EESTI RIIK ON FILMIST “PRINTSESSI PÄEVIKUD?
Küsides, kui intelligentsed Ameerika tudengid on, palub Daisy mõelda filmile „American Pie.” „Ülikooli tudengite hulgas ei ole see „lollusefaktor” vast nii hull, aga kui see grupp välja arvata, võivad nad sind ikka tõeliselt „üllatada.” Muidugi, kui aus olla, siis kohtab seda päris palju ka Walesis,” teab neiu rääkida. Õpilaste seas on ta pidanud mitmeid kordi kohalikele selgeks tegema, kus ja mis see Eesti ikkagi on. „Naljakas on see, et isegi Walesis olen pidanud mitu korda seletama, et JAH, Eesti on riik! Viimane kõige naljakam lugu juhtus Ameerikas, kui mu korterikaaslase ema küsis: „Daisy, me siin mõtlesime, kas Eesti on riik filmist „Printsessi Päevikud?” Ta küsis seda nii siiralt, et lausa raske oli tõsiseks jääda ja seletada, et see maa oli välja mõeldud, aga Eesti on tegelikult päris riik.”

AMEERIKLASTEGA TULEB OLLA VÄGA ETTEVAATLIK!
Hoolimata ameeriklaste ebaintelligentsusest ei ole Daisyl nendega suhtlusprobleeme tekkinud ning ta leidis üsna kiiresti hea sõbra, kelle kaudu sai ka teistega tuttavaks. „Kohe algul sain töö kaudu tuttavaks ühe tüdrukuga, tänu kellele õppisin ka teisi tundma. Muidugi peab siin olema rohkem kui väga ettevaatlik inimestega, keda usaldada, kuna siinne rahvas on väga omakasupüüdlik ja nad armastavad draamat,” teab ta rääkida.
Ameeriklaste juures üllatas neidu nende omakasupüüdlikus ning pealiskaudsus. Ülikooli elu olevat seal tõesti selline nagu filmides on näidatud. „Samuti arvasin, et ameerika tüdrukud on palju reserveeritumad kui briti tüdrukud, aga peale sorority ellu sisse saamist ei suutnud ma uskuda, kuidas siin kõik on. Ahjaa... - sellist sõbrannade vahelist usaldust ja sõprust, nagu meie Eestis harjunud oleme nägema, eksisteerib haruharva,” räägib Daisy kohalikust ülikoolielust.

PIISAB ÜHEST TUNNIST, ET „ASJAGA ÜHELE POOLE SAADA”
Nüüdseks, kus mainitud filmi „American Pie,” ei suuda ma vastu panna ning jätta küsimata, kas ja mil määral vastab sari „Seks ja linn” sellele, mis Ameerikas tegelikult toimub? „See on küll üks suur VALE! See on kohe tõsiselt naljakas, kuidas nad püüavad seda poolt kajastada ja kui vähe on sellel tõelisusega tegemist. See oli ka üks asi, mis mind väga üllatas, kui lihtsameelsed on ameerika tüdrukud. Jällegi räägin oma ülikoolilinnast, mis on ju tegelikult suhteliselt suur oma 40 000 üliõpilasega. Igatahes, 30 minutit kuni max 1 tund  on  piisav tutvumisaeg, et pärast seda „asjaga ühele poole saada, “ samuti ei ole üldse oluline, kui su õhtusaak on oma parima sõbranna boyfriend,” räägib Daisy kohalike armuelust.

Daisy käis ka ise paaril kohtingul kohaliku noormehega, kes algul jättis endast väga meeldiva mulje. See, mis aga juhtus pärast seda, kui neiu otsustas enam poisiga mitte kohtuda, oli piisavalt jahmatav, et enam mitte kohtinguid ette võtta. „Vaid õnne tahtel sain teada kättemaksust, mida plaaniti, nüüd püüan väga ettevaatlik olla ning haruharva peolt või niisama pimedas üksi koju minna,” meenutab ta karmi juhtumit.

ROOTSI, HISPAANIA, INGLISMAA – MIS ON ERINEVAT?
Rootsi juures pidas neiu kõige häirivamaks nende välist perfektsust, kus peretülisid ning isegi kurja sõna ei eksisteeri, ning naeratus on justkui näkku kleebitud. „Oma vahetusaastalt tagasi tulles otsustasin, et pean midagi sarnast veel tegema ja otsustasingi suveks Hispaaniasse seda keelt õppima minna ja töö leida,” meenutab neiu. Nüüdseks on ta viimased kolm aastat kõik suved Hispaania lõunaosas veetnud, ranna baar-restoranis töötades. „Hispaaniast ei saa ma enam üle ega ümber, armastan seda maad, sööki, kliimat, „aega on” elustiili  ja isegi kõike seda seebiseriaalide draamat, mida hispaanlased parajalt praktiseerida armastavad.  Waleslased on üldjuhul väga sõbralikud ja abivalmid ning Wales ise oma looduse ja rannajoonega imeilus!”

KOGEMUSED VÄLISMAALT NING KELLELE SOOVITADA ELU TEISES RIIGIS?
Õppimine välismaal on Daisyt muutnud kindlasti tugevamaks isiksuseks, kui ta kunagi oskas ette näha. Ükski katsumus ei tundu tema jaoks enam ületamatu ning ta annab endast alati kõik, teades, et see viib ta kaugele! „Samas, tuleb osata ka kukkuda ja kohe uuesti jalgadele tõusta, sest päeva lõppedes oled sina ainuke, kes oma saatuse eest vastutab,” leiab neiu.

Elu ja õppimist välismaal soovitab Daisy inimestele, kes on piisavalt julged, iseseisvad ja kes 20 aasta pärast tahaksid öelda, et jah -  olen oma elus siiamaani kõik teinud, mida tahtsin ja millest unistasin!

Autor: Annika Ülejõe, Buduaar.ee toimetaja