Eesti tippmodellisaate Katja räägib modellimaailma telgitagustest

Saate „Eesti tippmodell” kolmandast hooajast tuntuks saanud Katja ehk Jekaterina Bulgarina on 21aastane ja 177 cm pikkune Tallinna tütarlaps. Katja oli saate kõige vanem osaleja ning ka tema kogemustepagas oli suur – tegemist on kogenud modelliga, kes on muuhulgas töötanud ka moepealinnas Milanos. Buduaar TEEN uuris Katjalt saate ja modellinduse kohta lähemalt.

Kui vanalt hakkasid aru saama, et sinu unistus on saada modelliks?

See arusaamine jõudis minuni viis aastat tagasi, olin siis 16aastane. Mäletan, et vaatasin Kaubamaja  ja Stockmanni ajakirja reklaame, kus oli palju ilusaid modellipilte. Sel hetkel jõudis mulle kohale, et tahan ka ise sellistes reklaamides osaleda. Et see ongi minu suur unistus, mille poole edaspidi püüelda!

Kui kaua oled modellindusega tegelenud? Kuidas see alguse sai?

Oma esimesed sammud modellimaailma suunas tegin juba 13aastaselt. Astusin siis modellikooli Branche, kus üks sealne õpetaja minusse väga uskus. Ta rääkis ja sisendas mulle kogu aeg, et minust võiks saada hea modell. Minu ainsaks takistuseks oli aga see, et olin tol ajal väga poisilik – mul olid breketid ja tukk ees. Kuid see, et tol ajal uskus keegi minusse rohkem kui ma ise, andis suurt jõudu ja jaksu sellega edasi tegeleda.

Sul juhtus lapsepõlves üks trauma, mis olekski võinud modellikarjääri sinu jaoks ainult unistuseks jätta. Mis sinuga juhtus?

Jah, ma mäletan seda hästi. See juhtus ühel suvel, kui sõbrannaga uisutamas käisime. Otsustasime võistluse korraldada, et teada saada, kumb meist kiirem on. Kahjuks ei näinud mina maas olevat kivi ja kukkusin õnnetult. Kõige rohkem said viga minu hambad, mis purunesid. Mulle tehti mitu rasket operatsiooni ning paranemine võttis kokku aega kümme aastat.

Kes on sinu eeskujudeks modellimaailmas?

Mul ei olegi konkreetset eeskuju, vaid jälgin mitmete tippmodellide tegemisi. Olen aru saanud, et modellimaalimas ei sõltu sinu edu mitte pelgalt välimusest, vaid tahtmisest ja oskusest suhelda inimestega ning seda tööd hästi teha.

Kuidas sattusid „Eest tippmodelli” saatesse?

Olin tegelikult ise sel ajal Tais ning nägin Facebooki vahendusel, et tulemas on saate casting’ud. Mõtlesin, et miks mitte proovida – saatsin oma ankeedi ning tulin Eestisse casting’ule. Õnneks saingi saatesse ja olen selle üle siiani väga õnnelik ning ei suuda seda uskuda.

Kuidas siis oli ennast telekast vaadata?

Mulle täitsa meeldis! Minu arvates oli saade väga hästi tehtud ja mingeid üllatusi ma hiljem telekast ennast vaadates küll ei saanud. Tublid monteerijad olid!

Kuidas sa teiste saates osalejatega läbi said?

Siiani saan hästi läbi ning suhtlen palju Hendriku ja Liisega. Samuti saan hästi läbi Hristina ja Stefaniga. Tegelikult on kõik saates osalejad minu jaoks nagu suur perekond. Me olime ju saate tegemise ajal 24 tundi ööpäevas koos. Minul ei olnud saates ühtegi probleemi kellegagi.

Kas kohtunikud liiga karmid ei olnud? Kas saates oli ka raskeid hetki, kus tahtsid murduda?

Minul selliseid hetki ei olnud. Samuti ei olnud mul probleeme kohtunikega, vastupidi – mulle meeldis, kuidas nad minusse suhtusid. Nad õpetasid ja aitasid mind väga palju ning ka ma ise nägin vaeva, et paremaks saada.

Mida see saade sulle õpetas?

Eelkõige õpetas saade mulle seda, et pean veel rohkem pingutama. Samuti sain aru, et oma eesmärkide nimel tuleb vaeva näha – mitte keegi ei too sulle neid kandikul ette. Mõnikord tuleb oma mugavustsoonist välja asutuda ja suhelda rohkem inimestega, sest muidu ei saagi uued võimalused su ellu tulla. Samuti tuleb rohkem naeratada ja olla rõõmus iga võimaluse üle, mis sulle antakse.

* Täispikka intervjuud loe ajakirja Buduaar TEEN kevadnumbrist!

Buduaar TEEN