Reklaam sulgub sekundi pärast

Elina: beebiasjad

Oma uue beebi tervitamine on üks kõige põnevamaid hetki elus. Samuti võib see tekitada stressi, kui selleks pole tehtud ettevalmistusi. Just nüüd tunnen, et olen valmis, aga eks enamus asju liigub paika, kui beebi juba kodus. Iga lapseootusega tulevad taas päevakorda küsimused: mida peaksin seekord koju muretsema? Mida tegema paremini kui varem?

Oma uue beebi tervitamine on üks kõige põnevamaid hetki elus. Samuti võib see tekitada stressi, kui selleks pole tehtud ettevalmistusi. Just nüüd tunnen, et olen valmis, aga eks enamus asju liigub paika, kui beebi juba kodus. Iga lapseootusega tulevad taas päevakorda küsimused: mida peaksin seekord koju muretsema? Mida tegema paremini kui varem?

Just nüüd, kui ootan oma teist last, tundub, et paljud asjad on väga muutunud ja seekord saan palju rohkem ära teha. Kas lugeda raamatuid raseduse kulgemisest, sünnitusest ja lapsekasvatamisest või siis muuta oma kodu tunduvalt beebisõbralikumaks kui see siiani on olnud. Kui ma esimese lapse tuleku eel praktiliselt mitte midagi ei lugenud, siis nüüd olen varunud mõned raamatud, mis on kui sissejuhatus uude ellu. Kui laps saabub, muutub täielikult ka tavapärane reziim. Kodu  ei ole enam nii lihtne ja sissekäidud rada, nagu ta varem oli, peab mõtlema  lapse ohutusega kaasnevatele küsimustele. Kuidas muuta, mida muuta ja kui palju.
Loomulikult on ootusärevus igas peres juba raseduse alguses ja plaane uue ilmakodaniku tulekuks tehakse juba kuid varem.
Samas seisus olen ka mina, kuigi pesapunumise aeg tuleb just peale siis, kui kõhuelanik ennast rohkem näitama hakkab.

Emotsionaalselt olen minagi ennast varakult ette valmistanud ja samuti mõtteid mõlgutanud, mida uus beebi vajaks.
Tegelikult kogu see beebividinate muretsemine on meil päevakorda võetud alles nüüd, kui sünnituseni on jäänud loetud nädalad.
Minu kaasa hakkas tegelema plaanide elluviimisega juba raseduse alguses. Kuna varsti on meid meie peres juba 4, siis esimene asi, mis meil isiklikult jutuks kodus tuli, oli uue auto soetamine - et oleks natuke sobivam lastega liikumiseks. Sellest ka siis see, et nüüd teenib mind maanteel varasema sedaani asemel neljarattaline universaalkerega auto. Otsustavaks saigi see, et oleks lihtne ja mugav paigutada vanker ja vajalik kraam reisimiseks pagasiruumi. Kuigi põhiteemaks on siiski veel masuaja probleemid, mis vist pole jätnud ühtegi peret puutumata, siis pidime ka meie oma finantsid korralikult läbi vaatama.

Traditsioonilist rada mööda peaks asjad olema küll nii, et muretseme kõik beebiasjad nüüd ja kohe. Mina aga olen seda teadlikult edasi lükanud, et küll aega on. Sest elame ju ajal, kus väga midagi ette mõtlema ei pea, kõike saab muretseda, ilma et oleks vaja riidetalongidega poesabas seista. Ei saa kuidagi seda mainimata jätta, sest nii võõras on mõelda minevikule, kuidas vanasti inimesed rabelesid ühe paari sipupükste pärast.
Eks lapse tulekuga peab iga pere kindlasti hakkama oma eelarvet ilusti üle vaatama ja mõtlema, palju asju tuleb soetada, kas on olemas tuttavaid, kes võiksid asju laenata jne. Esimese lapsega sai enamus asju laenatud või siis komisjonipoodidest kasutatuna ostetud. Vaadates üle oma tutvusringkonna, et kas siis pisikesi beebisid on, aga eks see on selline suur ja ümmargune ring, mis keerleb ja saab kuskil kokku. Ikka on keegi lähisugulane, kellel titekraami kohe vaja, seega tuleb meil endil kõik asjad uuest peast soetada. Alates  riietest ja vajalikust pudi-padist lõpetades vankriga. Vankri osas olen kogu raseduse vältel teinud oma peas nii palju muudatusi, et siiani oli raske otsustada, kas võtta vana hea või uus. Esialgselt mõtlesingi, et ei hakka uut vankrit soetama, aga kuna valikuid ja hinnasoodustusi on väga palju, siis tegin valiku uue neljarattalise sõbra auks, mis loodetavasti teenib minu beebit kuni sipupükstest väljakasvamiseni.

Paljudes riikides on väga lahe komme pidada baby showerit, mis sisuliselt kujutab endast lapse tulekuks ettevalmistavat pidu. See on hea traditsioon just seepärast, et kõik külalised, keda kutsutud, toovad kaasa palju vajalikku lapsele ja emale. Seega jääb tulevastel vanematel ainult oodata ja rõõmustada uue ime sünni üle.

Ka olen mõelnud, kas pisike ilmakodanik vajaks just päris oma pesa? Vist mitte, olen selles osas vist väga mugav, kes tahab, et kõik oleks käe-jala ulatuses. Ja kindlasti tagasi vaadates, siis põnnil on kindlasti turvalisem oma emme ja issiga ühes toas magada. Vähemalt esimesed elukuud ja mis seal salata, kes meist viitsiks väga mitme toa vahet öösel sõeluda.
Tuuritades mööda poode võtab ikka pea ringi käima küll ja valikuid on ikka päris palju. Mäletan väga hästi 11 aasta taguseid aegu, kui praktiliselt midagi osta polnud ja kui oli, siis said imearmast beebistuffi vaid kopsaka rahakotiga inimesed endale lubada. Kuigi ei pea ennast just läbinisti kanaemmeks, olen beebiasju salamahti silmitsenud kaubakeskustes ka varem, isegi siis, kui beebiplaane veel päevakavas polnud. Need asjad on ju nii armsad, et paneb kohe titesoovi peas keerlema.
Nüüd aga olen avastanud enda jaoks just väikelastele mõeldud poekesed. Kiitvaid sõnu võiks siin öelda nii mõnelegi, aga minu valikuks beebikraami soetamisel on jäänud praegu Mothercare, kust olen saanud üllatavalt soodsa hinnaga beebitarbeid. Ka minu jaoks on põnevusmoment just selles, et varasematele  tüdruku nipsasjakestele on lisandunud poisi tarbed.
Vahest isegi mõtlen, et olen nüüd viimastel nädalatel oma tütre täiesti ära väsitanud, paludes endaga poetuuridele. Õnneks on olemas ka issid, kes selle ilusti kaasa teevad.
Mina oma kaasa käest küsin alati, kas see või teine riideese pisipoisile sobib. Ja üllatav on see, kui palju mehi võib tänapäeval näha naistega koos beebipoodides askeldamas.

 

Elina