Elina: kas beebidel on eriline aura?
Pildid: erakogu

Kas beebidel on mingi imeline aura, et see võib panna  unustama kõik päevatööd, unetud ööd ja veetma iga tunni neid silmitsedes??? Selline küsimus keerleb siiani minu peas peale pisikese sündi. Olen oma elus pööranud teise lehekülje ja imetlen iga päev oma lapsukest tundide kaupa, ilma et sellele oleks mingi selgem seletus...Kui mingi seletus ongi,  siis kindlasti seostub see suure emaarmastusega oma lapse vastu. Imeline tunne, kas pole? Kunagi keerlesid minu peas mõtted, kuidas oleks olla 2 lapse ema ja kas ma siis võiksin ühte last rohkem armastada? Need hirmud valdasid mind ikka päris kaua. Aga nüüdseks tean, et emaarmastus ei küsi suurust ega sugu, see on midagi, mis elab sügaval hinges ja suudab väga palju edasi anda.
Meie peres on nüüdseks toimunud suured muutused ja beebi elurütmi järgi elamine on kujunenud prioriteediks. Nüüdseks on meie Sebastian kolm nädalat vana. Iga päev on täis rõõmu ja naeru - kas seostub see siis millegi uue õppimisega või pigem naljakate nägudega, mida beebi enda väljendamisel teeb.
Esimesed päevad last rinnaga toites mõtlesin küll, et jeerum, kuidas selle valuga toime tulla ja kuidas üks väike beebi suudab nii kõvasti imeda, et lausa pisarad tulevad silma? Nüüdseks olen nii mina kui ka beebi selle kõigega harjunud ja kõik läheb oma loomulikku rada mööda. Kui laps on õnnelik ja kõht täis, siis on emme ka...
Tagasi vaadates esimesele kahele nädalale ja sünnitusjärgsele taastumisele võin öelda, et minu jaoks on see sujunud suhteliselt ladusalt. Taastumine ja kosumine toimub jõudsalt ja praeguseks olen peaaegu unustanud, mis on haavavalu ja muud ebameeldivused, mis peale sünnitust esile võivad kerkida. Oma kaalus olen kaotanud, kuigi  kõht meenutab veel natuke läbiloksutatud pesukotti.:) Kõik vajab aega ja rahu ning sellepärast ei mõtlegi ma praegu väga palju sellele, milline peaks olema naise keha, kes on äsja ilmale toonud lapse. Eks oleme me liialt kinni  nendes arusaamades, mis välismaailm meile ette söödab. Klantsajakirjadel ilutsevad värsked staar-emmed, kes vaid mõne nädalaga supervormi on saavutanud. Ära unustatakse aga just see, et neil naistel on olemas kõik, mis seda teha võimaldavad. Erakokad, treenerid ja lapsehoidjad... Meie emmed aga peavad  kõigega üksi hakkama saama. See ongi just see, mida ma  meie naiste juures imetlen! Naised, kes kõigega toime tulevad ja sealjuures suudavad veel naeratada ja oma säraga maailma päikselisemaks muuta... Trenniga pole mina saanud veel alustadagi. Olgem ausad - hoolides oma tervisest  järgin siiski juhiseid, mida arst mulle kaasa andis. Palju puhkust, lapsega jalutamist, kergesti seeditava toidu tarbimist ja muidugi lapsega tegelemist  - see on piisav koormus esimestel kuudel. On ilmne, et beebi nõuab palju hoolt ja tähelepanu, et mingiks ajaks on enda hüved ja soovid küll tagaplaanile tõrjutud.
Meie beebi on õnneks väga rahuliku loomuga ja endast väga märku ei anna, kui teda just miski ei vaeva... Millised on beebi soovid? Et kõht oleks täis, puhas mähe all, ja armastav pere, kes pakub lapsele piisavas koguses soojust ja armastust...
Päevad mööduvad lapsega askeldades  ja isegi rahuliku lapse kõrvalt tuleb ette, et mõnikord söön hommikusööki hoopis kella 3 paiku ja õhtusöök jääb pigem ikka hilisemasse aega... Lapse kõrvalt on päevaaskeldusi ka päris palju ja siis ongi kerge ennast unustada. Nii avastadki kuskil poole päeva peal, et - Oops!- olen ikka veel hommikumantlis ja söömata... Kuigi ööd mööduvad meie peres rahulikus tempos, ei ole see ikka täispikk uni, mida vahest nii väga endale lubada tahaks. Olenemata, kui aktiivne laps oma esimsetel kuudel ka on, ärkab ta siiski sageli üles, et oma vanematele märku anda kas tühja kõhu või siis märgade mähkmete pärast.

Elina