Reklaam sulgub sekundi pärast

EMAKS 40NDATES? Mida on nendel emadel öelda?

Mõnikümmend aastat tagasi oli täiesti okei kahekümneselt paikseks jääda ja esimene laps saada. Tänapäeval ei kujutaks paljud meist seda ettegi. Kui oled juba kolmkümmend või kolmkümmend viis, kas oled siis lootusetult hiljaks jäänud? Tundub, et mitte…

„Mind üllatas, kui teistsugune kogemus see oli. Neljakümneselt oled sa hoopis teine inimene,” räägib 42aastaselt kolmandat korda emaks saanud näitlejanna Uma Thurman. Naise sõnul võib 20ndates emale küll tunduda, et ta on täiskasvanu, kuid tegelikult on tegu siiski lapsega. 

Sama meelt on ka terapeut Yaya Shivani (36). „Ühiskond surub just eriti naistele peale ideed, et õige aeg emaks saada on 20ndates ja alates 35. eluaastast kipub rong juba läinud olema. Kui aga saada lapsevanemaks 20ndates eluaastates, jääb enda areng tihti seisma, sest tuleb n-ö ellujäämisega tegelema hakata. Mehel on vaja töökohta, mis tagab sissetuleku, et peret üleval pidada ja lapsed suureks kasvatada. Tavaliselt võetakse endale kodulaen ja autoliising. Vaja on osta vanker, voodi, riided, mänguasjad jne. Nimekiri, mida kõike pidevalt vaja on, näib lõputu, ja nii pikkadeks aastateks,” räägib Yaya. „Tegelikult on võimalik kogu seda protsessi läbida hoopis teistmoodi. Mis oleks, kui me kõigepealt õpiksime, mida tähendab olla naine? Eneseareng on meie elus üks tähtsamaid asju. Enne, kui me saame hakata teisi inimesi üles kasvatama, peaksime me iseennast üles kasvatama.” Naise sõnul tähendab see seda, et õpime end põhjalikult tundma ja armastama just sellisena, nagu oleme, ja kogeme ka erinevaid paarisuhteid, et saada selgust, milline partner on meie jaoks kõige õigem. „Hilistes 30ndates ja 40ndates naised on minu peamised kliendid, kes järsku hakkavad ärkama ja mõistma, et neil pole olnud aega elada elu iseenda jaoks ega naisena areneda. Soovitan naistele: ärge laske ennast suruda ühiskonna seatud normidesse. 20ndates ei ole mitte mingil juhul hädavajalik emaks saada. Meie 20ndad ja 30ndad eluaastad on imelised selleks, et õppida tundma iseennast, elu meie ümber ja mehi. Väga paljud naised kohtuvad oma elu armastusega alles 40ndates eluaastates,” teab Yaya rääkida oma kogemustest terapeudina.

„Emaks võib saada ka 30ndates või 40ndates. Selles vanuses emaks saanud naised on ilusad, säravad, õnnelikud ja rahulolevad ning oskavad tõesti võtta kõik sellest imelisest rollist, kui see tuleb nende ellu õigel ajal. Ajal, mil pole tunnet, et oleme pidanud ohverdama iseennast ja oma suhteid laste nimel ning oleme saanud teha rahu iseenda ja oma sisemaailmaga. Selleks ajaks oleme me tavaliselt ka majanduslikult kindlamas seisundis ja suudame lapsele pakkuda täielikku kohalolu. Kui naine on elanud oma elu teadlikult ja hoidnud oma tervist, ei sea meie keha ühtki piirangut selleks, et 40ndates emaks saada. Ühiskonna loodud hirmu energiaga kaasaminek toob meile ainult kannatusi ega toeta meid tegelikult naisena mitte kuidagi. Teadlik naine valib emaks saada siis, kui on õige aeg tema, mitte ühiskonna jaoks,” ütleb ise 26aastaselt emaks saanud Yaya ja tunnistab, et oleks olnud väga tänulik, kui keegi oleks palunud tal toona laste saamisega veel oodata.” Ma soovin väga, et kui olin veel 20ndates eluaastates, oleks keegi ka minule öelnud, et oota veel mõned aastad. Õpi oma partnerit põhjalikult tundma, et mõista, kas olete valmis koos vähemalt järgmised 20 aastat perekonnana eksisteerima. See oleks andnud minu lastele ilusama lapsepõlve ja minule ilusama kogemuse olla ema ja abikaasa,” tunnistab naine täna.


Eelmise aasta lõpul sai pisipoja emaks ka tunnustatud fotograaf Stina Kase (37). „Usun, et soov emaks saada on naistele juba sisse kodeeritud,” arvab Stina. „Ei saagi öelda, kas see nüüd oli õige aeg või mitte. Võimalik, et varem oleks olnud lihtsalt asjad veidi teistmoodi ja ma ei oleks saanud ennast niimoodi karjäärile pühendada, nagu siiani seda teinud olen, ja ka igat hetke nautinud,” arvab naine, kes hakkas laste saamise peale mõtlema peale kolmekümnendat eluaastat. „20ndates poleks ma lapse saamiseks üldse valmis olnud. Pea oli laiali otsas ja mõtted käisid hoopis teisi radu pidi. Elus olid teised ootused ja eesmärgid. Tahtsin tegeleda fotograafiaga, käia sõpradega väljas ja niisama lulli lüüa,” naerab Stina.

Stina Foto: Annika Metsla

37aastaselt sai emaks ka Anu Saagim (55). „Olen selle üle väga rõõmus, julgen teistelegi soovitada. Minul algas siis kolmas noorus,” tunnistab hetkel täisealise poja ema. „Minu jaoks oli see täpselt õige aeg – olin oma elu paika sättinud, maailma risti ja põiki läbi rännanud, lollusi teinud, ennast teostanud, andnud, võtnud ja ohverdanud – ühesõnaga – olin valmis!”

Ka ehtebrändi New Vintage by Kriss asutaja Kriss Eglite (41) ei mõelnud lapsesaamisele enne kolmekümnendat eluaastat. „Oli niigi põnev ja tegemist palju. Ma ei leia, et mu elu oleks siis kuidagi vähem väärtuslik olnud. Mina kindlasti ei oleks varem valmis olnud, sest minu jaoks olid 20ndad suur eneseotsimise ja vabaduse nautimise aeg,” räägib Kriss, kes elas enamuse ajast toona USAs. „See oli meeletult lahe aeg – sellest küll poleks loobuda tahtnud!” Kriss hakkas lapsesaamisele mõtlema siis, kui elu viis ta kokku inimesega, kellega koos tekkis ka selge teadmine, et temast võiks saada laste isa. „Lisaks tekkisid veel „ealised iseärasused” ehk et ei viitsinud enam niikuinii väga ööklubides käia ja tundsin, et olen saanud piisavalt kaua endale elada, nüüd võin mõned aastad natuke teises rütmis kulgeda.” Nii sündiski naise esiklaps Minna, kui Kriss oli 39aastane. Täna kasvab naise perekonnas veel ka neljakuune tütar Mona.

Sarnaselt Krissiga sai 39aastaselt emaks stilist Jana Hallas (47), kes tunnistab, et vanus teda toona üldse ei hirmutanud. „Mul on ikka selline põhimõte, et enne mune, siis kaaguta ja see kehtib ka lapsesaamise kohta,” naerab Jana ja tunnistab, et kahekümnendates ei olnud ta emaks saamiseks valmis. „Kindlasti on noortel emadel omad eelised, kuid „täiskasvanud” emadel on kogemus ja teadlikkus, mida pean väga oluliseks.”

„Mulle on lapsed alati meeldinud ja tundunud elu loomuliku osa ja arenguna. Mul pole kunagi olnud sellist mõtetki, et ma ise ei tahaks emaks saada. Lapsena arvasin, et 25. eluaastaks on mul kaks last ja…” naerab teleprodutsent Triin Luhats (42). „Ma olen väga valiv ja hiline küpseja. Igal juhul oli see aeg mul käes mõned head aastad hiljem,” räägib Triin, kelle jaoks kehtib ütlus, et lapsed tulevad täpselt siis, kui selleks on õige aeg. „Mu esimene laps sündis 

siis, kui ma olin 35aastane, piisavalt maailmas ringi rännanud ja elanud, õppinud, töötanud, elu ja inimesi näinud ning mu kõrval oli selleks hetkeks ja on praegugi suurepärane kaaslane. Kõik oli nii õige ja see oli asjade väga loomulik kulg,” räägib Triin, kelle teine laps peaks olema selle ajakirja trükkiminekuks sündinud. „Olen aru saanud, et minu jaoks on kõik, mis tuleb punnitamata ja loomulikult, väga õige.” Kui Triin sündis, oli tema ema 21. „Minu jaoks oleks 

selles vanuses lapse saamine olnud liiga vara, kuid kui elu oleks niimoodi läinud, siis oleks ikka hakkama saanud. Lihtsalt oleksid elus olnud muud rajad ja valikud ning prioriteedid ja kogemused. Ning jällegi, praeguses hetkes sinna aega tagasi vaadates arvan, et oleksin nüüdseks ilmselt hilisteismelist kasvatav üksikema. Või juba isegi noor vanaema. Kes teab?” mõtiskleb naine. „Ma leian, et igaühel on oma sobilik aeg laste saamiseks, olgu see siis 20ndates või hiljem. Oluline, et lapsed on armastatud.”

Pildil Triin koos tütre Lillemoriga
Foto: Tiina-Liina Uudam


Telediktor Monika Tamla (45) sõnul näitab tema isiklik kogemus, et pole absoluutselt vahet, kas saada laps suhteliselt noorelt ehk kahekümnendate esimeses pooles või veidi küpsemas eas ehk 44aastaselt, sest armastust jagub lastele igas vanuses ühtmoodi. „Isegi jõudu ja jaksu on mul oma pisipõnniga tegelemiseks täpselt sama palju kui paar aastakümmet tagasi. Kindlasti on mul küpsust, elutarkust ja -kogemust praegu märksa rohkem ja mis lapse kasvatamisel ehk kõige olulisem, ka kannatlikkust on praegu rohkem. Siinjuures saab aga väike Frank olla eeskätt tänulik oma suurtele vendadele, sest just nemad ja nendega koos kasvamine on mulle õpetanud kannatlikkust lastega tegelemisel.”


Ehkki tohtrid hoiatavad pidevalt, et nii ema kui lapse tervise nimel tuleks lapsed siiski saada varakult, on naiste eelistus sünnitust pigem edasi lükata ajani, mil nad selleks ka valmis on. 

„Arenenud maades on universaalne trend, et esimese lapse sünnitamise vanus nihkub järjest vanemasse ikka. Sama suundumus on toimumas Eestis, kus 1990ndate aastate alguses oli esmasünnitaja keskmine vanus 22 eluaastat ja tänasel päeval peaaegu 28 eluaastat. Mitmes Lääne-Euroopa riigis on see vanus veel mitu aastat kõrgem, linnades suurem kui maal. Meie ühiskond toimib paraku selliselt, et ilma hea hariduseta on raske hakkama saada, maailm on lahti ja eneseteostusvõimalusi palju, elukvaliteedi sisu on uus ja ka lapse kasvatamisega kaasnevat vastutust tajutakse üha paremini. Samas, lapsesaamise soov on midagi väga ürgset ja varem või hiljem tabab see pea igaüht, nii naisi kui mehi,” räägib hinnatud naistearst Kai Haldre, kes soovitab siiski meeles pidada seda, et kuigi sünnitamise edasilükkamine on sotsiaalselt tingitud, on muutumatu tõsiasi, et bioloogiliselt toimib meie keha täpselt samamoodi nagu sajandeid tagasi. „Keskmiselt lõpevad menstruatsioonid naistel umbes 51. eluaastal, oluline viljakuse langus algab umbes kümme aastat enne viimast menstruatsiooni. Kui perekonnas on teada, et naistel lõpevad menstruatsioonid varem, näiteks 40aastaselt, siis tuleb ka arvestada, et viljakuse langus on vastavalt kümme aastat varem ning vastupidi – mida kauem menstruatsioonid kestavad, seda kauem ollakse potentsiaalselt viljakas. Kui mingeid tõsiseid haigusi ei esine, siis individuaalne viljakus on suures osas geneetiliselt ette määratud – kui ema ja vanaema sünnitasid 47aastaselt, siis suure tõenäosusega on see potentsiaal ka tütrel ning vastupidi. Umbes 1%-l naistest esineb väga varane munasarjade töö lakkamine, umbes 30ndates. Kui selline olukord on perekonnas teada, tuleb oma eluplaanid ka vastavalt sättida,” räägib Haldre, kes soovitab alates 35. eluaastast endale teadvustada, et soovitud rasestumine võtab kauem aega kui 20ndates eluaastates. „Neljakümnendaks eluaastaks on jäädavalt viljatud umbes viiendik naistest. Teine probleem, milleks peab valmis olema, on asjaolu, et mida suurem on naise vanus, seda sagedamini esineb varases järgus raseduse katkemisi. Üle 40aastastel naistel katkevad pea pooled rasedused, 45. eluaastal katkeb enamus tekkinud rasedustest,” ütleb Haldre ja lisab, et ideaalmaailmas peaks meie elu olema korraldatud selliselt, et lapsesaamine mõistlikus vanuses ning eneseteostus oleks võimalik ühitada. „Seda tuleks arvestada nii naiste kui meeste igapäevase elu- ja töökeskkonna loomises, seadusandluses, toetuste süsteemis ja mujal. Haritus viljakusteadlikkusest peaks olema üks tervisekasvatuse oluline osa.”

Ka mitmed teised maailmakuulsad naised on emaks saanud peale 40. eluaastat. Näiteks Halle Berry sai esimese lapse 41aastaselt. Tema kauaoodatud tütar Nahla on praegu kuuene ja suur oli Halle üllatus, kui ta jäi lapseootele ka viis aastat hiljem, kui tulekul oli poeg Maceo. Gwen Stefani oli oma kolmandat last oodates 44aastane ning lauljatar Janet Jackson oma esiklast oodates 50aastane.

Ilmunud ajakirjas Buduaar