GRETE KLEIN RÄÄGIB AVAMEELSELT hingesugulase leidmisest ja emaks olemisest
Pilt: Maksim Toome

„Ma alustaksin  kohe ilmselgest – olen vahepeal leidnud oma hingesugulase, kihlunud ja saanud emaks,“ loetleb poolteist aastat meediapausi pidanud Grete Klein (30) muutusi oma eraelus. Olgu öeldud, et selle aja sisse mahub ka isikliku tasakaalu leidmine, iseendaga rahu sõlmimine ning õige pisut ka... maha rahunemine.

Meediast eemaloleku jooksul on teda püütud ajakirjade kaantele ja intervjuusid andma meelitada kõikvõimalike pakkumistega. Grete on keeldunud. „Keeldusin, kuna tundsin lihtsalt ühel hetkel, et vajan iseendale aega. Tundsin, et olen end kuidagi rööpailt maha sõitnud.“ Naine usub, et selleks, et end jagada ja midagi teistele pakkuda, peab esmalt iseendas väga kohal ja tasakaalus olema. Täna on Grete selleni jõudnud.

Kuigi Grete naudib tähelepanu, ei soovi ta end igal võimalusel näidata. „Ma ei ole see, kes räägiks oma sisemistest ebakõladest. Ma olen edev, aga mitte nii edev, et tunda pidevat vajadust kõike oma elust jagada,“ tunnistab kümme aastat meediamaastikul eredalt tiirelnud naine, kel on meediast lühemaid eemaloleku perioode varemgi ette tulnud.

„Paar aastat tagasi jõudsin punkti, kus avastasin, et ma teen ja jõuan kõike. Võtsin vastu kõik pakkumised ja tegelikult ju ise tahtsin ka,“ naerab naine, kes toona meelelahutusmaailma pöörases karussellis keereldes ei saanud arugi, kuidas see kõik ta vaikselt läbipõlemiseni viis. „Selline tormlemine ja eks ka mõnusas koguses tähelepanu võib inimese ühel hetkel viia selleni, et ei saagi enam aru, kas elad ja oled iseendale või nendele, kes su tegemisi pingsalt jälgivad ja kommenteerivad. Ma olen ekraanil olnud juba 2009. aastast, kui läksin Reporterisse. Mõistagi olen selle kümne aastaga inimesena väga palju kasvanud ja muutund. Aga miskipärast on palju neid, kes ootavad, et sa jääksid samaks. Olen seda ka teiste puhul täheldanud, et kui sa oled avaliku elu tegelane, ei ole sul justkui lubatud ajas muutuda,“ mõtiskleb Grete, kes  alles hiljaaegu juhtus nägema ühe väga armsa ja pikalt avalikkuse ees olnud noore laulja kohta kirjutatud kommentaari “Ta on kuidagi vanaks jäänud...” „Ma naersin ja mõtlesin endamisi, et “tõesti jah, vananemine on küll paratamatus, millest me keegi ei pääse,” märgib naine.

Grete ja tema tegemistega on alati kaasas käinud suur meediamenu. Igast tema uuest postitusest sünnivad mitmed veebiartiklid ja nupukesed väljaannetes. On kaasaelajaid, on kadetsejaid.

„Olen praeguseks jõudnud arusaamale, et selleks, et olla 100% mina ise, peavad mõned inimesed ilmselt minus pettuma. Mul läks päris kaua, et iseend armastama õppida ja mul tõesti pole sellist aega, et ka teisi selles veenda. Ma kas meeldin sulle või mitte. Ja päris ausalt, ma pole mitte kunagi saanud negatiivseid kommentaare kelleltki, kelle elu ma ise elada tahaksin.“

Kohtumine hingesugulasega

„Alles hiljaaegu sirvisin oma sotsiaalmeediakontol mõne aasta taguseid postitusi ja mõtlesin, et kõik tundus kuidagi hüsteeriline,“ jätkab Grete. „Mitte, et miski oleks olnud valesti – selles hetkes oli kõik väga äge ja õige, aga eks vanusega kaasneb ka küpsemine ja rahunemine. Mitte, et sotsiaalmeedia sisu nüüd midagi paikapanevat näitaks, aga siiski.“

Põhjuseks, miks elus puhuvad nüüd leebemad ja tasakaalukamad tuuled, on kindlasti ka naise produtsendist kihlatu Ergo Kuld (43).  „Ergo on mind kohe kindlasti väga palju muutnud. Tunnen ise, et olen tema kõrval tunduvalt tasakaalukam ja rahulikum. Pöörded on kuidagi palju väiksemad. Aga eks see võib tuleneda ka vanusest,“ naerab ta.

Grete on mitmeid kordi tunnistanud, et kui teemaks on tulnud suhted, on temast sageli püütud jätta muljet kui kullakaevajast. Nii on läinud ka uues suhtes. „Seda on ette tulnud ikka väga palju! Meie vanusevahe on 13 aastat. Mina olen näitleja, tema produtsent. Loomulikult on inimesi, kes sellele viltu vaatavad, aga ausalt, meie jaoks ei ole oluline hakata neid ümber veenma. Olen alati öelnud, et palju lihtsam on elada enda kui kellegi teiste elu. Kusjuures, eriti raske on edukalt mõlemat teha, seega kõik, keda võõras elu kuidagi häirib või riivab, võiks sellele vahel mõelda,“ soovitab naine, kes on end alati pidanud suhteinimeseks. Tema jaoks on väga eduka suhte aluseks just pikaajaline sõprus. Ja see neid Ergoga esmalt ka ühendas. „Olime väga kaua suhelnud nii töökaaslaste kui sõpradena. Meil oli alati väga tore ja eks selline vastastikune sümpaatia valitses meie vahel alati.“ 

Grete usub, et iga asi juhtub põhjusega. „Ja see puudutab ka inimesi, kellega meie eluteed mingil ajahetkel ristuvad. Iga inimene õpetab midagi ja kasvatab meid. Kõik, kellega ma suhtes olen olnud, on selles ajahetkes õiged valikud,“ viitab naine oma eelmistele suhetele. „Kui meie suhe Ergoga alguse sai, olime mõlemad äsja oma eelmistest kallimatest lahku läinud. Meil oli ühine eellugu ja see oli kindlasti soodne pinnas. Üsna pea saime aru, et vahel on See Õige lähemal kui arvatagi oskame.“

Selle aasta alguses soetas paar endale ka uue kodu. „Oleme Ergoga kahe aasta jooksul neli korda kolinud. Kuidagi ei leidnud seda päris õiget ja südamelähedast kohta,“ räägib Grete, kes on alati olnud suur Nõmme fänn. „Lõpuks õnnestus mul ka Ergo selle pisikuga nakatada. Praeguseks olemegi enda kodu just Nõmmele seadnud ja oleme väga rahul.“ 

Jõululaupäeval sotsiaalmeedia vahendusel kihlusest teatanud Grete on alati abielu väärtustanud ning pulmadest unistanud. „Pulmad on minu silmis ilus traditsioon, aga loomulikult otsustab iga paar ise, kas ja kui palju nad abiellumist oluliseks peavad. Absoluutselt okei on ka see, kui elatakse vabaabielu ja kindlasti ei muuda see kedagi vähem ühtseks perekonnaks, lihtsalt mina olen seda alati oluliseks pidanud.“ Kindlat kuupäeva veel paigas pole. „Ootame veidi, kuni pisike Saara kasvab ja tahame väga, et ka tema meie olulisest päevast osa saaks.“

Maailm pea peale

Grete on alati soovinud emaks saada, kuid veel mõned aastad tagasi antud intervjuus ei arvanud ta, et õnnest on puudu „üks laps.“  Kuid märtsis sai Grete oma õnnekaardile puuduva pusletüki – sündis tütar Saara.

„Ma arvan, et Saara tulekut määras eelkõige õige inimene minu kõrval. Aga võin öelda, et soov ja initsiatiiv tuli esmalt Ergolt. Mina teadsin, et tahaksin kindlasti kunagi vähemalt üht last, aga ma ei olnud seda ajaliselt paika pannud. Olen kolmekümne aastane ja usun, et lootusetult hiljaks ma esimese lapsega ei jäänud,“ naerab ta.

Sünnitusel Grete pikalt peatuda ei soovi. „See on ikkagi väga isiklik ja intiimne ning oleme otsustanud, et kõik, mis puudutab Saara sündi, jääb privaatselt meie pere ja lähedaste teada,“ põhjendab ta ja lisab, et sünnituse juures olid kätt hoidmas nii ema kui ka kihlatu. „Olen selline memmekas. Mõlemad olid toeks ja olemas, aga eks ema, olles kõik selle ise kaks korda läbi teinud, oli väga-väga suureks abiks.“

Tütre sünd on Gretet juba mõne lühikese kuuga väga palju muutnud. „Olen alles pisut enam kui kolm kuud ema olnud ja elan ikka veel uude olukorda sisse. Ütlen ausalt, et ma ei olnud lapsena selline tüüp, kes beebinukkudega mängis ja vankrilükkamisest unistas, seega ma ei oleks iial uskunud, et ühel päeval sünnib üks väike inimene, kes keerab mu maailma heas mõttes pea peale,“ naerab naine. „See iga päevaga kasvav armastus, mida oma lapse vastu tunned, on täiesti sõnulseletamatu! Üks tuttav ütles väga õige lause “Lapse sünd on ego surm” ja nii see kindlasti ka on.“ Nüüd sõltub kogu Grete ööpäev ainult ühe pisikese inimese elurütmist. „Ergo ütles mulle kohe kui laps oli sündinud, et mina sätiksin end lapse rütmi, mitte ei prooviks kõigest väest last enda rütmi suruda, vastasel juhul võib väga kiiresti omadega kokku joosta.“

Grete lähikonnast on teada ka juhtumeid, kus paarid on pärast lapse sündi omavahel täiesti lahku kasvanud. „Täna saan aru, miks see nii võib minna ja eks see ole teatud moel ka paratamatus. Meie leppisime kohe alguses kokku, et vähemalt esimesel poolaastal on meil abiline, kes lapsega toimetada aitab. See võimaldab meil oma töödele ja tegemistele keskenduda ja säästab meid ka paarina. Ma usun, et lapsel on rahulikest ja õnnelikest vanematest palju rohkem tolku kui surmväsinud ja omavahel kraaklevast emast-isast,“ naerab noor ema.

Elutempo ja eluprojekt

Kui varem möödusid naise argipäevad erinevate tööprojektide saatel ning ühelt glamuuriürituselt teisele joostes, on praegune elutempo sootuks teine. „Teadsin, et lapse tulek seab teatud piirid ja soov aega oma äranägemise järgi kasutada lendab aknast välja,“ naerab ta. „Ma olin sellega arvestanud. Me oleme Ergoga mõlemad võrdlemisi spontaansed. Näiteks varasemalt oli meie elukorraldus selline, et kui hommikul tuli mõte reisile minna, olime pärastlõunaks pakitud kohvritega lennujaamas. Nüüd on kõik palju keerulisem. Aga oleme otsustanud, et midagi tegemata ei jäta, tuleb lihtsalt õppida paremini planeerima ja kolmanda pereliikmega arvestama.“ Kuidas on aga perelisaga tulevikus? „Appi, ma arvan, et see küsimus tuli liiga vara...“ naerab Grete.

„Praegusel hetkel olen tõesti rahul ja arvan, et ühest lapsest meile täna täiesti piisab. Laps on ju oma vanemate eluprojekt ja mina võtan seda tõesti sõna- sõnalt,“ räägib Grete, kes meeletult imetleb naisi, kelle peres kasvab rohkem kui üks laps. „Ma kipun arvama, et olles väga kergesti (üle)muretsev inimene, ei suudaks ega oskaks ma oma tähelepanu ja pühendumust nii hästi jaotada. Aga selline on tänane mina. Nagu ma ütlesin aastaid tagasi end mitte arvavat, et minu õnnest oleks täpselt see üks laps puudu, ei saa ma seda ka praegu öelda, mida tunnen või tahan kolme aasta pärast. Eks seda näitab elu.“

Ideaalvorm – mis see on?

Pärast Buduaari kaanefotosessiooni meediasse jõudud pilt suurepärases vormis Gretest tekitas hulgaliselt kõmu ning tõusis taas kord mitmete klikiportaalide enimloetud uudiseks. Tõepoolest, vaid kolm kuud pärast sünnitust on Grete ideaalses vormis. „Ma tegelikult väga tahaksin teada, mida tähendab supervorm,“ küsib naine vastu. „Seda sõna kasutatakse viimasel ajal hästi palju. Kas sellel on kindlad mõõtmed? Mingi šabloon, millest peab end läbi pressima, et supervormi tiitel saada?“ mõtiskleb ta. „Aga tegelikkus on see, et ma ei ole selleks ekstra midagi teinud. Olen oma kehal pärast sünnitust lasknud loomulikul teel liikuda, kuhu ta tahab ja olla nii nagu ta soovib. Oma olemuselt olen hästi aktiivne inimene. Olin seda ka rasedana.“

Täna hoiab Grete end peamiselt vormis vaid Saaraga jalutades ja temaga kodus toimetades „ Ei saa salata, et õhtu lõpuks olen suhteliselt läbi. Meil lõppes just telehooaeg ja Ergol käib juba uue, väga mahuka hooaja ettevalmistus. Tema hõivatus tööga on päris suur ja seetõttu on suureks abiks minu ema, kes meile aeg-ajalt hõlpu annab.“

Kuigi Grete naudib täiel rinnal hetkel emaks olemist, on peas mõtteid juba uuetest projektidest. Näiteks jätkub sügisel armastatud Padjaklubi. „Muud mul hetkel töölaual pole. Võtan rahulikult ja võtan aega, et olla oma perega,“ ütleb ta rahulolevalt ja lisab, et saab tänasel päeval täiesti aru, miks emapuhkus on vajalik. „Hetkel täiskohaga töö tegemist tõesti ette ei kujutaks. Ometigi on naisi, kes seda väga väikse beebi kõrvalt edukalt teevad – imetlusväärne! Üldse olen hakanud emasid hoopis teise pilguga vaatama. Emadus ongi supervõime, ausalt!“

 

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar juuli-august 2019.