Reklaam sulgub sekundi pärast

Grete Lajal õpingutest ja elust Tais: Olen võimeline rohkemaks, kui oleks uskunud!

Kindlasti oled ka sina vähemalt korra mõelnud sellele, mismoodi saaksid sa üksi välismaal hakkama. Neid Eesti noori, kes end välismaal õppides proovile panevad, on päris palju. Tallinna tüdruk Grete Lajal  on oma noore ea kohta päris mitmes riigis õppinud. Juba 15aastasena läks tol ajal Rocca al Mare koolis õppinud neiu kuuks ajaks Ameerikasse õppima ning 17aastaselt kolis ta kaheks aastaks Taisse. Kõrghariduse omandamiseks läks aga Grete  Itaaliasse ülikooli. Rääkisime Gretega tema kogemusest Tai koolis ning sellest, kuidas see ta elu muutnud on. 

Kindlasti oled ka sina vähemalt korra mõelnud sellele, mismoodi saaksid sa üksi välismaal hakkama. Neid Eesti noori, kes end välismaal õppides proovile panevad, on päris palju. Tallinna tüdruk Grete Lajal  on oma noore ea kohta päris mitmes riigis õppinud. Juba 15aastasena läks tol ajal Rocca al Mare koolis õppinud neiu kuuks ajaks Ameerikasse õppima ning 17aastaselt kolis ta kaheks aastaks Taisse. Kõrghariduse omandamiseks läks aga Grete  Itaaliasse ülikooli. Rääkisime Gretega tema kogemusest Tai koolis ning sellest, kuidas see ta elu muutnud on. 

Kust sul tuli mõte minna välismaale õppima?

Ma otsustasin juba 15aastaselt üksi kuuks ajaks Ameerikasse vahetusperre elama minna. Mul oli eesmärk inglise keel selgeks saada ja muidugi ka uusi kogemusi ammutada. Pärast sellist reisi hakkasingi mõtlema välismaa koolidele, sest kodune teada-tuntud rutiin polnud enam minu jaoks. Taimaa The Regents International Schoolist kuulsin aga peretuttava käest ning pärast pikka vestlust otsustasin, et lahkun Eestist ning panen end uues ja tundmatus keskkonnas proovile. 

Kus sa täpsemalt õppisid ja kaua? 

Õppisin The Regents International Schoolis 2 aastat International Baccalaureate'i õppeprogrammi järgi ning kool ise asus päikeselisel Taimaal Pattaya linna lähistel. 

Millal hakkasid seda sõitu planeerima ja millal lõpuks läksid?

Vanusepiiri tõttu oli mul terve aasta, et oma elumuutvat otsust läbi mõelda. Pärast pikka ootamist pakkisin oma riided ja lahkusin pärast kümnenda klassi lõpetamist. 

Kus sa elasid õppimise ajal ja millised olid elamistingimused?

Kaks aastat elasin kooli territooriumil asuvas tüdrukute ühikas. Kuna see oli internaatkool, olid ka reeglid üsna karmid, mida kooli personal põhjendas meie endi turvalisuse tagamisega. Näiteks nädala sees ei lubatud meil kooli territooriumilt lahkuda ning nädalavahetustel ja vaheaegadel pidime leidma endale sõbrad, kelle pered meie eest vastutasid. Alguses tegid need lugematud ja kohati absurdsed reeglid mul kohanemise raskeks, aga hiljem ühika õpetajad pehmendasid neid ja tulid meile rohkem vastu. Ise suutsin igal vabal võimalusel ja natuke reegleid väänates oma elu ka huvitavamaks teha, reisides mööda Taimaad ja avastades kohalikku kultuuri. Samuti peab ära mainima ka ühika keskkonnas kasvanud sõprussuhted, mis on siiani eriliselt tugevad.

Kes sinu välismaal õppimise kinni maksis?

Õnneks võitsin stipendiumi, mis tähendas, et kool maksis suure osa minu õppekuludest kinni. 

Millised olid sinu hirmud seoses välismaale minemisega?

Põhiliselt olid minu hirmud seotud sellega, et kas ikka leian häid sõpru, kuidas ma koduigatsusega hakkama saan ja kuidas elada sisse nii kardinaalselt teistsuguses keskkonnas. Kui sain aga tuttavaks sinna minevate eestlastega, kartsin palju vähem.

Mida vanemad ütlesid? Kas pidid neid pikalt veenma?

Minu paljurännanud isa teadis kohe, et välismaal õppimine on suurepärane idee. Ema vajas aga rohkem veenmist, põhiliselt muretses ta pika vahemaa ning Tai looduskatastroofide pärast. Nüüd tagasi vaadates on ta õnnelik, et ma kindlameelselt ikka teele asusin.

Kas sinu teadmiste tase oli samasugune nagu teistel õpilastel välismaal?

Teadmiste tase on suhteline mõiste – mõni on võimeline saama kõrgemaid hindeid, samas kui silmaring on üsna kitsas, ning ka vastupidi. Mäletan hästi ühte tundi, kus küsiti õpilastelt, et kes tunnevad ära džässi ja bluusi, kätt julgesid tõsta ainult 6 inimest 40st. Üldiselt arvan, et alguses oli mul pigem raskusi enda inglise keeles selgelt väljendamisega kui teadmiste tasemega.

Milles olid parem ja milles nõrgem oma kaasõpilastest?

Ma olen nii õnnelik, et jõudsin juba Rocca al Mares õppida kolme keelt: inglise, saksa ja vene. Seega hispaania keele õppimine tuli mul uskumatult kergelt. Nõrgem olin ilmselt liidri rolli astumisel. Olin koolis harjunud olema keegi, kes pigem täidab ülesandeid kui jagab neid. Samuti kartsin oma tugevaid külgi teistele näidata, kuid The Regents kool suutis seda minus muuta. Mainisin oma sõpradele, et armastan tantsimist ja olen tegelenud mõned aastad tänavatantsuga. Ei läinudki kaua aega, kui juba korraldasime ülemaailmsel AIDSi päeval flash mob'i ning mu sõbrad veensid mind sajale inimesele tantsukava õpetama. Pärast sellist projekti tundsin, et suudan veel palju muudki oma elus korda saata.  

Kas seal oli mõni teistsugune õppeaine, mida Eesti koolides ei õpetata?

Teadmiste teooria, mis õpetas kriitilist ja avameelset mõtlemist igal võimalikul teemal. See tund oli seotud kõigi meie õppeainetega. Lisaks oli meil selline tund nagu CAS (lühend sõnadest creativity, action ja service). Kahe aastaga pidime läbima kõigel kolmel alal 50 tundi enesearendamist ja oma kogemustest eraldi blogisse kirjutama. Iseseisvalt õppisin veel ka näiteks sukeldumist, korraldasin flash mob'i kaubanduskeskuses, aitasin Bangkokis asuvaid slumme, mis olid uputuses kannatada saanud, organiseerisin „Teeme ära“ Taimaa koristamise, matkasin mägedes, korraldasin lõpuballi ja veel palju muud.

Mis on rahvusvahelises koolis õppimise juures kõige keerulisem?

Ilmselt kõigi inimeste käitumismustritega harjumine. Nii erinevas keskkonnas tulevad rahvuslikud erinevused hästi esile. Kuid tuleb lihtsalt ise paindlik olla ja erinevustest aru saada. Mina õppisin näiteks seda, et paljude rahvuste jaoks on sarkasm pigem õel kui naljakas huumor. Õpetajatega suhtlemine on ka palju ametlikum kui Eestis. 

Kas erinev kultuuriline taust on koolis pigem hea või halb?

Erinev taust on pigem hea, juhul kui inimesed sinu ümber oskavad seda hinnata. Õnneks olime me kõik täpselt samas situatsioonis – eemal oma sünnikodudest ja lähedastest inimestest. Õppisime üksteiselt väga palju ning tänu sellele on ka praegu rahvusvahelised suhted kerged tulema. 

Mis on kõige suurem väärtus, mida sellest kogemusest said?

Ma arvan, et enese väärtustamine. Suudan nüüd ise enda eest seista, ilma liigselt teistele lootmata ning tean, et olen nüüd võimeline palju rohkemaks, kui oleks iial uskunud. Lisaks suurele akadeemilisele arengule arenesid ka minu suhtlemisoskused ning suutsin endale saada palju eluaegseid tutvuseid ja sõpru.

Kui tulid Eestisse tagasi oma kooli, siis mis oli vahepeal muutunud?

Kui ma kõigest paar kuud pärast Taisse mineku käisin enda koolis, siis tundsin, et pigem olin mina see, kes oli vahepeal muutunud.  

Kas sul on midagi ka negatiivset öelda oma kogemuse kohta?

Ma ei tea ühtegi inimest, kes ei hädaldaks International Baccalaureate õppesüsteemi raskuse üle. See programm oli väga nõudlik ja vajas igapäevast iseseisvat õppimist, tihti ka magamise arvelt. Koormus, mis õpilastele peale pannakse, on meeletu ning pole ime, et 20% maailma õpilastest kukuvad IB programmi läbi. Samas aga tunnen, et akadeemiliselt olen ennast arendanud tasemele, mida ei osanud enne arvatagi.

Mida teeksid järgmisel korral teisiti?

Ma ei muudaks mitte kui midagi! Usun, et kõigist otsustest suutsin midagi õppida. 

Kuhu läksid õppima pärast The Regents kooli lõpetamist? Miks tegid just selle valiku?

Otsustasin edasi õppida Istituto Europeo di Design ülikoolis Milanos. Tegin selle valiku, sest olen juba kaheksa aastat olnud huvitatud moest ja moedisainist. Nooremana osalesin isegi Rocca al Mare Roosade Kääride moešõul. Tänu Regents koolile hakkas mind huvitama ka ärindus ja majandus, mille otsustasin kombineerida moetööstusega. Olen oma ülikooliga äärmiselt rahul ning usun, et see oli järjekordne suurepärane otsus minu elus. 

Kelleks tahad saada?

Ma ei tahaks planeerida ning ennast limiteerida, valides ainult ühe suuna. Eelistan õppida ja tegeleda asjadega, mida armastan, ning olen kindel, et see viib mind minu unistuste töökoha ja eluni. 

Kas sa näed tulevikus ennast Eestis või oled otsustanud välismaale jääda?

Kindlasti tulen mingil hetkel Eestisse tagasi, kuid oma haridusteed ja karjääri algust plaanin jätkata välismaal. Ma tahan ennast veel tõestada ning tunnen, et mul on juba praegu nii palju kogemusi, mis aitavad mul rahvusvahelises töökeskkonnas läbi lüüa. Eks siis kunagi tulen koos kõikide oma kogemustega tagasi koju, et siinset elu paremaks muuta.  


Artikkel on ilmunud ajakirjas Buduaar TEEN suvi 2014

[gallery ids="1877523,1877531,1877539,1877547"]