Reklaam sulgub sekundi pärast

Grete Link: Minu päev modellina Leiburi röstsaia reklaamvõttel

Paljud arvavad, et modellitöö on kerge. Ma ei saa sellega täielikult nõustuda. Sattusin hiljuti sellesse rolli ise, sest mind valiti Leiburi Kuldse Röstsaia uue reklaamklipi peaossa. Või õigemini, tähelepanu keskpunktis oli siiski sai ise, aga mina olin pigem kõrvalosatäitja. Kuidas minu päev välja nägi?

Paljud arvavad, et modellitöö on kerge. Ma ei saa sellega täielikult nõustuda. Sattusin hiljuti sellesse rolli ise, sest mind valiti Leiburi Kuldse Röstsaia uue reklaamklipi peaossa. Või õigemini, tähelepanu keskpunktis oli siiski sai ise ning mina pigem kõrvalosatäitja. Kuidas minu päev välja nägi?

Kuna olen eelnevalt võtteplatsidel jumestajana kohal olnud, siis olen harjunud, et ettevalmistused tööpäevaks algavad väga varakult. Seekord sain nautida und isegi kella 9-ni, sest kohal pidin olema kell 10 ja võtteplats asus mu kodu lähedal. Caviar Productions on väga professionaalne produktsioonifirma, seega mina pidin muretsema vaid selle eest, et olla õigel ajal kohal.

Kui saabusin, siis esimese asjana panin tähele, et kohal on väga palju inimesi. Kiirelt käis läbi mõte, et kas ma ikka saan hakkama - kõik inimesed ju jälgivad mind hiljem. Õnneks loodi kohe mugav ja mõnus atmosfäär ning sain toreda vastuvõtu osaliseks. Pealegi, interjöör oli lihtsalt imeline! Lauljanna Maikeni kodu oli nii ilus ja avar, päikesekiired lausa tungisid tuppa. See oli üks korralik hea tuju looja. Mulle pakuti hommikusööki ning seejärel suunati grimmitooli.

Seal istumine oli minu jaoks üks südamelähedane osa, sest alati on huvitav näha, mis tooteid jumestaja kasutab. Eesmärk oli luua minust pranstlaslik naine - suurepärane! Kui enne grimmi tundsin ennast kui 17-aastane, siis pärast vaatas mulle peeglist vastu enesekindel ja naiselik naine. Jumestus oli pigem naturaalsetes toonides, täiskasvanulik ja elegantne, rõhutas täpselt õigeid kohti. Kui ma teen endale ise soengu, siis tavaliselt on see välja kammitud vana Hollywoodi staaride laines soengutest inspireeritud. Sel päeval tehti mulle samas stiilis soeng ning ma ei saanud olla rohkem rõõmsam.

Stilist proovis mulle selga kuskil viite erinevat kleiti/pluusi/kampsunit. Laenutatud oli palju meremehestiilis riided ning ühte kleiti oleks endale isegi päriseks tahtnud. Lõpuks otsustati suhteliselt erkoranži lendleva pluusi kasuks, millest ei tahtnud kortsud mitte kuidagi triikrauaga välja tulla. Ma pidin seda seljast võtma kuskil 6 korda. Vahel ei tahtnud pluus õlgade juures hästi istuda, seega kinnitati üks krae osa teibiga mu keha külge. Õnneks see ei olnud ebameeldiv, rääkimata valulikkusest. Ettevalmistused tehtud, tuli hakata tööle.

Videoklippide filmimisel on väga palju väikeseid nüansse - õige nurk, kui kõrgel istub modell laua suhtes, kuidas asjad laual asetsevad, kuidas mängida fookusega jne. See on ainult väike osa. Kui saime enam-vähem kõik paika, siis esimene võte oli röstsaiast ampsu võtmine. Alguses ma ei teadnud, kui suurt ampsu võtta ning kuidas seda käes hoida, kui palju suud avada. Hakkasin üle mõtlema ning liigutus muutus ebaloomulikuks. Üks hetk ma suutsin end õnneks vabaks lasta, aga visuaalselt kaunilt saia söömine polegi nii kerge, kui alguses arvasin. Saia röstiaste peab olema reklaamiks täpselt õige - mitte liiga kõva ja mitte liiga pehme. Esimesel juhul ei hammusta lihtsalt tükki küljest, peab rebima ja teisel juhul võib hakata sai rebenema.

Võtteid tegime kahe moosiga, seega kokku hammustasin tükke välja kuskil 25-st saiast. Õnneks oli mul eelnevalt kõht tühi. Üks meeldejäävam osa päevast oli see, kus pidin seisma üsna mõnda aega kolme suure ja erksa valgustuse ees ning jooma keevat vett. Oli vajalik, et modell joob tassist auravat kohvi, kuid kahjuks nii masina- kui ka presskannukohv ei auranud piisavalt. Siis leiti alternatiiv - värskelt keenud vesi. See muutis tassi nii tuliseks, et oli veidike keeruline seda elegantselt käes hoida ja veel vähem teeselda, et seda joon. Pidin olema rahuloleva ja rõõmsa näoga, kui üritasin kruusi kallutada nii vähe kui võimalik, et keev vesi mu huuli ära ei põletaks.

Üks kord ma siiski kogemata jõin seda vett, mis oli õrnalt jahtunud, kuid põletas mu keele ikkagi ära. Pärast seda pandi tassi sisse kohv, sest ma ei suutnud enam loomulikult seda tassi käsitleda. Kõige vahvam on see, et keeva vee kaadrid ei jõudnudki reklaami sisse.

Päeva jooksul oli ka palju ootamist, sest iga erineva võtte vahel oli üsna palju eeltööd, kuigi töös oldi kogu aeg. Minu tööpäev kestis kella seitsmeni õhtul, kuid teised jäid veel tunnikeseks sinna. Kokkuvõttes võiksin seda öelda, et kui tiim ei oleks olnud toetav, sõbralik ja humoorikas, siis oleks päev olnud palju ebameeldivam. Mõni takistus või viivitus esines, kuid ka need suudeti naljaks muuta, seega ma olen kogemuse üle väga õnnelik! Nendega töötaksin igaljuhul veel!

 

Grete Link

[gallery ids="1982754,1982760,1982766,1982772,1982778"]