See maailma vanim taimeliik sisaldab rohkelt erinevad aktiivaineid ning nii on vetikad aegade vältel olnud ning püsivad praegugi kosmeetikatööstuse, dietoloogide ja fütoterapeutide huviorbiidis. Tänapäevase kosmeetikatööstuse uuemad töötlemismeetodid võimaldavad vetikatest saadavat kasu mitmekordselt tõhustada.

Juba antiikajal märgati vetikate kasulikke omadusi inimesele ning neid kasutati balneoteraapias. Hiinas raviti 3000 aastat eKr vetikate abil naha põletikulisi protsesse ning lausa põletushaavu. Meditsiinis on vetikatest saadava õliga ravitud artriiti ning pruunvetikatest saadava joodiga alates 18. sajandist ka kilpnäärmehaigusi. Jood on vajalik ja asendamatu hormoon türosiini tootmiseks, mis reguleerib kogu organismi ainevahetust ning aitab muuta valke, rasvu ja süsivesikuid vajalikuks energiaks. Samuti ergutab see närvisüsteemi ja mõjutab oksüdeerumisprotsesse rakkudes.

Kas teadsid, et vetikad on maailma vanim taimeliik ning nad moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi, mil maismaataimi veel ei olnud?

MILLISTE OMADUSTE TÕTTU ON VETIKAD KOSMEETIKAS NII HINNATUD? 

Tänapäeval kasutatakse vetikaid laialdaselt nii näo- kui kehahooldustoodetes väga mitmete omaduste tõttu. Kõige rohkem on vetikad seni leidnud kasutust nii toote soovitud konsistentsi kui ka toime saavutamiseks just kehahooldus- ja tselluliidivastastes toodetes. Kehahooldustoodetes ja kehahooldustes on vetikad tuntud ainevahetust kiirendavate, liigset vedelikku ja jääkaineid väljutavate ning kudesid pinguldavate omaduste tõttu.

Toodetes tagavad teatud konsistentsi näiteks punavetikast saadav agar-agar, mis annab sobiva geelja tekstuuri, või pruunvetikast saadav algiinhapet sisaldav pulber, mida kasutatakse print- ehk kummistuvate ilumaskide koostisosana. Naha ja tervise seisukohast on aga tähtsaim, et vetikad sisaldavad rohkelt mitmesuguse toimespektriga bioaktiivseid aineid: polüsahhariide, lipiide, mineraalaineid, küllastumata aminohappeid, tsütokiine, antioksüdante jpt. 

Kas teadsid, et ilma vetikateta ei esineks elu meile teadaoleval kujul ning inimkond ei saaks eksisteerida? Miks? Sest umbkaudu 75% maa atmosfääris esinevast ja meile vajalikust hapnikust on tootnud maailmameres elavad üherakulised vetikad.

Kui varasemalt kasutati ära pigem vetikate nahakudet mineraliseerivat ja niisutavat toimet, siis tänapäeval, mil on teada mõju ka naha sügavamale basaalkihile, on nendest saanud pea lahutamatu osa vananemisvastaste toodete koostises. 

Kas teadsid, et vetikate kolloidne ehitus on väga sarnane inimese vereplasmaga? Just sellepärast omandabki nahk vetikatest saadud toimeaineid nii hästi ning tulemuseks on toodete kiire ja tuntav mõju.

Vetikate mõju:

Kiirendavad naharakkude ainevahetust, paljunemist ja energiavahetust nii naha pealmistes kui sügavamates kihtides.

Suurendavad naha ja kudede niiskuse sidumise võimet.

Stimuleerivad mikrovereringet ja kollageeni sünteesi.

Leevendavad põletikulisi protsesse, on antibakteriaalse ja rahustava toimega.

Tasakaalustavad rasunäärmete tegevust.

Tugevdavad naha kaitsebarjääri ja immuunsust.

Tselluliidivastastes toodetes kiirendavad ainevahetust, väljutavad liigset vedelikku ja jääkaineid.

Kaitsevad kergelt ka UV-kiirguse eest.

Kosmeetikas enim kasutatavad vetikaliigid

Pruunvetikad

Laminaria digitata, Saccharina latissima, Fucus vesiculosis. Kasutatakse rohke joodi, C-vitamiini, mükopolüsahhariidide, karrageeni, kaaliumi, proteiinide ning B2-vitamiini sisalduse tõttu. Pruunvetika rakuseintest saadavad aktiivained väljutavad kudedest liigset vedelikku ja jääkaineid ning tugevdavad veresoonte seinu. Enim kasutatavad tselluliidivastastes toodetes.

Punavetikad

Chondrus crispus on efektiivselt nahka silendava ning kudesid pinguldava toimega. Lithothamnium calcareum on väga mineraalainerikas, sisaldades joodi, seleeni, tsinki, vaske, kroomi, kaltsiumit, magneesiumit, rauda, aminohappeid ja vitamiine. Peamine omadus on naha mitmekülgne kaitse.

Sinivetikad

Spirulina, mis on rohke A-, E- ja B12-vitamiini, gammalinoleenhappe ja proteiini allikas. Sinivetikad omavad kudesid niisutavat ja elustavat mõju.

Rohevetikas

Ulva lactuca on võimas niisutaja just oma rikkaliku A- ja C-vitamiini sisalduse tõttu.

Korallvetikad

Corallina officinalis ja Delesseria sanguiena on efektiivsed ainevahetuse parandajad ning immuunsüsteemi tugevdajad. Sellise mõju tagab suur tsingi, mangaani, magneesiumi ja vase sisaldus. 

Ränivetikas

Diatomaceous sisaldab erinevaid mineraalaineid ja mikroelemente nagu mangaan, magneesium, kaltsium jne. Ränivetikas on võimsa kudesid elustava ja ainevahetust stimuleeriva toimega.

 

Kas teadsid, et paljud ainult vetikatest saadud ainetel baseeruvad kosmeetikatooted on nii lõhna- kui ka säilitusainetevabad ja nende allergiarisk on minimaalne.

VETIKATE MÕJU ORGANISMILE SEESPIDISELT 

Vetikates leidub mitmeid kasulikke aineid, mida mitte üheski teises taimes ei ole. Neil on ka suurepärased omadused seespidisel kasutamisel eelkõige rikkaliku mineraalainete- ja mikroelementide sisalduse tõttu, sealhulgas kaltsium, magneesium, kaalium, raud, mangaan ja jood. Populaarseimad on vetikatel baseeruvad toidulisandid, mis on suunatud kehakaalu normaliseerimisele ja langetamisele ning seedesüsteemi korrastamisele, kuid olenevalt vetikaliigist leidub neid ka antioksüdatiivsete, diureetiliste, toniseerivate, kolesteroolisisaldust vähendavate ning küüsi, juukseid ja nahka tugevdavate preparaatide koostises.

Ka toiduna on vetikad äärmiselt kasulikud ja eestlastele vast tuntuimad on sushi’s ja wakame salatis kasutatavad vetikaliigid.

Kas teadsid, et merikapsas on tõeline supertoit, kuna sisaldab kümme korda enam kaltsiumit kui piim ja kordades rohkem mineraalaineid ja joodi kui ükski teine toiduaine.

Jood aitab ära hoida kilpnäärmehaigusi ning sellel põhinevad ravimid võtavad kontrolli alla juba olemasolevad kilpnäärmehaigused.

Teatud uuringute põhjal on leitud, et pruunvetikatest saadavad fukoidaanid ja laminariinid on bakteri- ja viirusevastaste omadustega polüsahhariidid, mis tugevdavad immuunsüsteemi, normaliseerivad vere kolesteroolitaset, aitavad vältida ateroskleroosi teket ning omavad koguni mõningast vähirakke hävitavat mõju.

Tegelikult on tänaseks uuritud vaid väheste vetikaliikide biomassist pärinevaid aktiivaineid ning teadusuuringud uute omaduste ja mõjude avastamiseks kestavad pidevalt edasi. Seetõttu on väga võimalik, et mõne uurimata liigi puhul leitakse koguni aineid, mida seni ei olegi kirjeldatud.

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar september-oktoober 2018.