Kalev Rebane: Lauakommetest tunduvalt olulisem on minu arvates sõbralikkus ja inimestevaheline austus

Kalev-Andres Rebane on Eesti poliitiline aktivist, kes on tuntud eelkõige avalikkuses laialdast tähelepanu pälvinud skandaalide tõttu, millest osa on seotud tema poliitilise tegevusega. Kalev tõusis meedia huviorbiiti pronkssõdurivastaste meeleavaldustega, aasta hiljem kogus Rebane kuulsust homode vihkamisega. 2009. aastal sai ta endale hüüdnime Kapoti-Kalev, kuna sõitis autoga keelatud territooriumil otsa liiklusreguleerijale, kes pidi ohu vältimiseks auto kapotile hüppama. Rebane sõidutas reguleerijat seejärel kapotil linna mööda ringi umbes kakskümmend minutit ning pääses vaevu kriminaalkaristusest.

Kalev saatis Buduaarile oma mõtteavalduse etiketist, viisakusest ja inimestest, kes kombeid kasutavad või siis eiravad. Kalevi meelest on ilmselgelt viisakate kodanikega riik tunduvalt tervem kui enesekesksete kaabakate oma, kuid kurvaks teeb teda kommete ja viisakuse pinnapealsus, mis järjest laialdasemalt levib. 

"Etikett ei ole iseenesest paha. Loomulikult on tore, kui isiku käitumise detailid on viimistletud jne. Küsimus on sügavuses. Ei ole ju raske ust avada, mantlit selga aidata jne. Vahe on motiivis. Kas noormehe liigutus tuleneb tõeliselt jäägitust tähelepanu pööramisest või plusspunktide teenimisest neiu silmis. Käitumine on ikkagi mõtete manifest ja kõik pole kuld, mis hiilgab. Ei saa võrrelda nt "kommet olla aus" nt "kombega hoida kahvlit õiges käes". Need on eraldi kategooriad. Minu point on, et viimasel ajal kuuleme sõnu "käitumine, kombed" vaid pinnapealses etiketi kontekstis. See võib jätta mulje, justkui õiged lauakombed ongi kõik - kogu käitumine," ütleb ta.

Kalevi arvates võivad inimesed tihtipeale oma peene käitumisega liiale minna. "Peen käitumine on ilus. Kui inimene ise ennast ei austa, ei austa teda ka teised. Kuid LIIGNE enesearmastus toob endaga palju kahju. On oht muutuda upsakaks ning teistes vigu otsivaks. Preili Pirtspeki padjaklubi "Üle Linna Vinski" telelavastuses on hea näide." Kalevi meelest on etiketireeglitest kindlasti tähtsaim nõrgemate (lapsed, naised, vanurid) eelistamine. "Ma lihtsalt ei näe vahet, kas kahvel on vasakus või paremas käes. Lauakommetest tunduvalt olulisem minu arvates on sõbralikkus ja inimestevaheline austus," lisab ta. "Käitumisest, harjumustest ja kommetest tuleks rääkida tõeliselt oluliste iseloomujoonte kontekstis. Valetad üks kord, teine kord, kolmas kord - ja valetamine ongi juba muutunud harjumuseks. Seda näevad Su sugulased-sõbrad, teevad järgi. Nende sõbrad. Ja valetamine ongi muutunud Eesti rahva kombeks," nendib ta kurvastusega.