Räägiks seekord lasteaedadest. Mina ei ole näiteks lasteaias kunagi käinud. Seepärast ei pane ma ka kindlaks reegliks seda, et minu laps lasteaeda minema peaks, kuigi mulle on jäänud mulje, et paljud peavad seda valeks ning lasteaeda kohustuslikuks. Põhjuseks, et see olevat väga kasulik lapse arengule ja hiljem kooliteele ümberlülitumisele. Kodune laps juttude põhjal jääb aga arengult maha ja ei suutvat hilisemas eas kuidagi enam kohaneda.

Ega minagi siis väiksena ainult kodus istunud ja üksi omaette nukkudega mänginud. Vedanud oli mul sellega, et minu kodutänaval oli küllaldaselt minuvanuseid, kellega iga päev suhelda ja mängida sai. Samuti käisin ma mõnes huviringis, näiteks näiteringis paar korda nädalas. Veidi vanemana inglise keele ja arvutiõpetuse lisatundides. Aasta enne esimesse klassi astumist läbisin ka eelkooli samas asutuses, kuhu algkooligi läksin. Igatahes teiste lastega koosolemine mind kooli minnes ei hirmutanud ja ei olnud ma ka kellestki sugugi rumalam, kes lasteaiast otse tulnud oli.

Veel üks põhjus, miks mitte lasteaeda kohustuslikku lapsekasvatamise nimekirja panna, on ka see, et neis on ju meeletu järjekord nagu räägitakse. Peab kohe pärast sündi lapse kuhugi lasteaeda ootele panema, et alles mõne aasta pärast laps siis sinna üldsegi minna saaks. Kuna mu elu on aga hetkel veel selle koha pealt üsna paika loksumata, siis ma ei teagi ette mõelda, kus ma selle mõne aasta pärast asuda võin, kui see lasteaia vanus kord kätte jõuab. 

Olen Tallinnas elanud vaid aastakese, hetkelgi üürikorteris. Ma ei arva, et ma siinses kohas nüüd näiteks veel oma viis aastat elada võiksin. Ehk kahe aasta pärast elan hoopis Pirital? Tegelikult on muidugi kunagi soov ehk hoopis Tartusse kolida... või hoopis tagasi oma sünnilinna Viljandisse? Ka on meil mehega veel valikus hoopis üle lahe Soome elu proovida, sest mehel töökoht seal ja ega mindki siin Eestis miski hetkel nii tugevalt kinni ei hoia.

Ühesõnaga tundub see lasteaia valimine iseenesest niigi keeruline protseduur tänapäeval olevat ja arvestades, et ma päris seda oma kindlat kohta veel leidnud ei ole, ei oskakski ma ühtegi neist oma lapsele välja valida. Ideepoolest võiks ta ju ikkagi tulevikus olla kuskil kodukandis, mitte teises linna otsas.

Muidugi ma leian ka, et lasteaed võib olla üks väga tore ja kasulik koht. Nii lapsele kui ka vanematele, kes ju samal ajal tööl saavad käia, ilma et peaks lapsehoidja muretsema. Suure tõenäosusega ma oma lapse siiski sinna ka paneksin, kui oleks niisugune kindel elupaik päris paigas, aga kuna seda ei ole, siis ma ei arva, et mu laps rumalam tuleb seetõttu, kui ta seal käimata jätab. 

Küll tegelen temaga mina, küll tema vanavanemad. Ehk tõesti mõnikord vajab ka mõne hoidja abi ja kindlasti on niisuguse koduse kasvatuse puhul ka oluline, et tal oleks sõpru, kellega mängida ja suhtlemist arendada. Vastasel juhul võib tõesti ühel hetkel see koolielule üleminek veidi probleemne ja vaimselt raske olla.

Loodan muidugi, et lähiaastatel saame enda perele päris paikse kohakese ka leitud, kus soovimegi elu rajama hakata, aga hetkel on esmatähtis siiski kõik perelisa tulekuks üldse ajutiselt valmis seada ja talle ajutine pesa luua, kuhu ta vägagi oodatud on. Isegi on asjad võrreldes sellega, kus ma asusin pool aastat tagasi, edenenud kenasti ja kiiresti. 

Võiksite kommentaarides ka muljetada, kas teie laps käib/hakkab käima lasteaias ja kas teie peate lasteaeda kohustuslikuks?

Et olla kursis, millest mõtlen ja millega tegelen väljaspool Buduaari oma igapäevaelus, lugege kindlasti ka minu isiklikku blogi