Kogu tõde kontaktläätsedest!

Tänapäeval on väga populaarseks saanud kontaktläätsede kandmine. Kontaktläätsed on küll oluliselt kallimad, kuid need on prillidega võrreldes palju mugavamad. Eriti levinud on need just noorte seas. Kõige olulisem on see, et läätsed sobiksid silmale ja et läätsetüüp oleks just õigesti valitud.

Kontaktläätse tüübi valik sõltub silma omadustest (nt pisaravedeliku kogusest), nägemishäire tugevusest ja muudest tingimustest (nt kandmise kestus, - sagedus, harrastatavad spordiliigid jne). Kontaktläätsede kandjaid vaevavad sageli silma sidekesta punetus, kipitus, võõrkeha-tunne silmas või "vikerkaare-nägemine".

Sõltuvalt kasutatud kunstmaterjali tüübist eristatakse pehmeid ja kõvasid kontaktläätsi. Võib öelda, et kõvasid läätsi on kergem hooldada, kuid silmale võivad nad sagedamini tunduda võõrkehana. Mõlemad läätsetüübid "ujuvad" silma sarvkesta pisarakihis. Kõvad läätsed on sarvkestast väiksemad, neid on erineva hapniku läbilaskvusega.

Pehmed läätsed on hea hapniku läbilaskvusega, vett sisaldavad ja sarvkestast suuremad. Pehmed kontaktläätsed vajavad enam hoolitsust, kuna nad omandavad pisaravedelikust kergesti proteiine, ravimaineid ja konservante. Piinlikku puhtust ja hoolt vajavad mõlemat tüüpi kontaktläätsed.
Lühinägelike tarvis valmistatakse ka ühekordseid kontaktläätsi, mida võib puhastamata silmas kanda kuni üks nädal. Kuid ka neil läätsedel on mõned kõrvalmõjud, mistõttu nad pole igaühele sobilikud.

Silmaärrituse (v. hõõrdumise) sagedasemad põhjused:
•  Liiga kuivad silmad, seda soodustab nt kuiv, suitsune või tolmune õhk.
•  Allergia, nt hooldusvahendite suhtes.
•  Ebapiisav puhastamine.
•  Valesti valitud läätsetüüp.
•  Liiga pikk/sage kandmise aeg.
•  Läätsede äravahetamine (parem-vasak).

Ärrituse puhul:
•  Kasutada konservandivabu kontaktläätse hooldusvahendeid, mis ärritavad vähem silma ja ei mõju allergiliselt.
•  Niisutusvahendid aitavad kuivade silmade puhul. On olemas spetsiaalsed konservandivabad preparaadid, mida on võimalik silma tilgutada ka sel ajal, kui läätsed (kõvad või pehmed) on silmas.

Silma sidekesta punetuse (põletiku) puhul silmatilkade kasutamisel peab pehmed läätsed silmast kindlasti ära võtma. Kõvade läätsede kandjad peaksid arstilt nõu küsima, kas läätsede äravõtmine on vajalik.
Iga kontaktläätse kandja peab laskma regulaarselt arstil silmi kontrollida. Arsti poole peab pöörduma ka juhul, kui uute läätsede kandmisel on tunne, et need ei sobi või on tekkinud suured vaevused.

Probleemide ennetamseks:
•  Vajalik reeglipärane põhjalik kontaktläätsede hooldus.
•  Mitte jätta läätsi ööseks silma.
•  Ujumisel või sukeldumisel võtta läätsed silmast või kanda spetsiaalseid ujumis- või sukeldumisprille. Vees olev kloor võib ladestuda pehmesse läätse, kõvad läätsed võivad aga kergesti kaduda.
•  Jalgrattaga sõites tuleks samuti kanda päikse- või muid kaitseprille, vältimaks läätsede kuivamist.
•  Enne jumestamist panna läätsed silma (soovitav kasutada spetsiaalset kontaktläätsede kandjatele mõeldud kosmeetikat). Kosmeetikavahendeid ei tohi kanda silmalau äärtele. Juukselaki pihustamiselt sulgeda silmad!

Tähtsaimad punktid, mida läätsede kandja peaks arvestama:
*Enne kontaktläätsedega tegelemist pese käed hoolikalt puhtaks!
*Hoidu puudutamast kontaktläätsi küüntega või mõne muu kõvema asjaga.
*Ära kanna kontaktläätsi üle ettenähtud kasutusaja. Aeg hakkab lugema alates pakendi avamisest.
*Igal kasutuskorral vaheta läätsede hooldusvedelik konteineris.
*Ära kasuta erinevaid läätsehooldusvedelikke samaaegselt.
*Silmade punetuse või muu ebamugavustunde korral eemalda läätsed silmadest võimalikult kiiresti ja konsulteeri arsti või optometristiga.
*Vaatamata sellele, et kasutad kontaktläätsi, kanna kaasas ka prille.
*Ära laena oma kontaktläätsi teistele ega kasuta ka teiste läätsi.

Kristi Olesk

Buduaar.ee