Kristi päevik: Toonekurg tõi….

Täna on see päev, kui saavutasin oma enne rasedaks jäämist kehakaalu. Lapseootele jäädes olin ka mina mures, et kui palju ma kaalust juurde võtan ning kas peale sünnitust on lootus kilodest lahti saada.
Rasedus on selles suhtes üks hea periood, et siis ei pane keegi pahaks, kui kosud jõudsasti. Tänapäeval vaadatakse pigem nende peale altkulmu, kes jäävad saledaks. Järjest rohkem võib tänavapildis näha piitspeenikesi tüdrukuid suure kõhuga käimas. Ka mina ei võtnud palju juurde. Ise pean oma kaaluiivet normaalselt keskmiseks.
Lähtusin nii raseduse kui rinnaga toitmise ajal sellest, et kõik mida ma söön, seda saab ka mu laps. Hoidusin öistest snäkkidest, kuna ma lihtsalt pole kunagi harrastanud seda. Ma ei maga end hommikuks korralikult välja, kui öösel magu töötab.
Samuti olin ma see õnnelik rase, kellel süda ei läinud pahaks. Söögiisusid mul ka polnud. Olin lihtsalt mina ise. Mingil määral ehk oli periood, kui tahtsin rohkem hapukurki ja tomatimahala.
Terve selle aja, mil kandsin last, tundsin ise magusa järgi. Aga samas olen ma harjunud  suvel päevas jäätise või paar sööma. Kunagi ütles mu isa, et oskan teha shokolaadi nägu :) Seega magusast ma ei loobunud.

Kokku võtsin raseduse ajal juurde 12 kilo. Olin arvestanud suurema numbriga. Usun, et kui naine tunneb end oma kehas hästi, siis on ta ka õnnelikum ja see omakorda mõjutab  last.

Sünnitusel kaotasin 5 kilo. Paariks nädalaks jäi mulle veel kõhuke ette, mis vaikselt aja möödudes algsesse asendisse tõmbus. Ülejäänud kilod kadusid aga lapsega tegeledes. Mõistavad ehk need naised, kes samuti on 24 tundi lapsele olemas ja unustavad oma söögikorrad. Kuna olin peale sünnitust väga nõrk, siis püüdsin ikka korralikult süüa, et rinnas piima jätkuks. Väidetavalt aitab ka rinnaga toitmine kaalu langetada.

Alles eelmine nädal jõudsin trenni, mis osutus tõeliseks naudinguks minu jaoks. Plaanisin siis kohe, et hakkan üle päeva käima enda lihaseid treenimas, kuid ongi nädal möödas ja ma pole seda aega enda jaoks leidnud. Laps on kõige tähtsam ja aeg teeb oma töö. Küll mina saan tagasi oma algvormi ning tunnen ennast jälle hästi omas kehas. Mulle on öeldud, et ma sain uskumatult kiiresti kilodest lahti. Naljatan siis vastu, et ma polnudki rase vaid mulle tõi toonekurg lapse. Kuid tegelikult arvan mina, et kiiresti vormi end ajada ei tasu. Vähemalt ei pea pingutama selle kallal nii kõvasti, sest värske ema on saanud nii suure asjaga hakkama ja vajab aega vaid oma lapsega olemiseks. Ka mehed võiksid olla kannatlikud ja lasta naisel loomulikul kiirusel taastuda. Üheksa pikka kuud on naise vormi muutnud, siis on ju ka loogiline, et selle tagasi vormimiseks läheb palju aega.