Kui sõbrast saab kallim? Halb idee

Ma arvan, et nii mõnigi teab seda situatsiooni, kui hea sõber tunnistab, et tal on sinu vastu tunded. Vahel on tunded ka vastastikused. Mida otsustada, kirjutab kasutaja Wic eluajakirjanike portaalis Blablabla.ee.

Üldjuhul on mu sõbrad mulle nagu vennad, kelle vastu puudub igasugune seksuaalne tõmme. Aga erand kinnitab reeglit, nii sattus minu sõpruskonda ka üks korralik eksemplar. Me hakkasime järjest paremini läbi saama, võin öelda, et ta oli mu parim sõber. Meil mõlemal olid samal ajal kaaslased olemas. Tihti lahkasime oma suhteprobleeme konjakiklaasi taga varahommikuni. Usaldasime teineteisele kõike.

Ta nägi küll väga hea välja ja oli igati tore noormees, kuid siiski ei uskunud ma seal ajal, et võiksin tema tüdruku kohale pretendeerida, sest mehel olid oma kaaslase suhtes karmid nõudmised. Tema latt oli nii kõrgel, et mina sain sealt sirge seljaga alt läbi jalutada. Nii arvasin mina.

Meie mõlema suhted olid hukule määratud ja me andsime üksteisele nõu ning toetasime teineteist, kui lahkuminek oli käes. Pärast vallaliseks jäämist veetsime veel rohkem aega koos, sest selline aeg on ju emotsionaalselt väga raske ning võimalus libastuda ja ekskallima ukse taha kräunuma minna on väga tõenäoline. Olen siiani tänulik talle selle aja eest, sest üksi ja toetuseta oleks olnud lahkuminekut karm taluda.

Me saime kokku iga päev, kas kohvipaus, väike reis või pidu. Nii me teineteist lohutasimegi ja hoidsime mõtteid ekskaaslastest eemal. Nautisin tema seltskonda, aga siiski ei lootnud enamat, kuni tema ülestunnistuseni. Tema tegi ettepaneku, et prooviksime, kas oleme sama edukad suhtes. Ühe lausega lõi ta mu maailma segi. Ma ei osanud arvatagi, et ta mind sellise pilguga vaatab. Selgus, et olin talle aastaid meeldinud. Ta meeldis mullegi, aga protesteerisin, sest kas üks väga hea sõprus on väärt üht armulugu, mis ei pruugi kesta? Sest isegi, kui meie vahel midagi välja ei tule, on hiljem võimatu sellist sõprust taastada. Mõtlemise periood kestis paar nädalat, kuni ühe peoni, kus panin talle käed ümber kaela ja suudlesin teda.

Meie suhe laabus paremini, kui oskasin unistadagi, olin meeletult õnnelik. Ta tundis mind ja teadis mu mõtteid, tujusid, soove. Aga õnnejoovastus kestis vaid mõned kuud. Otsustavaks saigi see, et heale sõbrale olin ma rääkinud asju, mida ma ühelegi kallimale iial ei räägiks. Ja nüüd oli situatsioon, kus sõbrast oli saanud kaaslane. Nii algasid probleemid.

Esimene lahkheli tekkis sellest, et läksin üksi ühe sõbra sünnipäevale, kuna mees ei saanud töö tõttu kaasa tulla, ning jäin sinna ka ööseks. Probleem tekkis sellest, et mees teadis, et seal seltskonnas oli ka üks noormees, kellega mul kunagi suhe oli. Millegipärast mehed kardavad naiste endiseid kallimaid nagu tuld, arvatakse kohe kõige hullemat, kui kaks eksi kokku saavad. Ajapikku süvenes tema armukadedus ja süüdistused, mis olid täiesti alusetud, sest ma ei petnud teda mitte vähimalgi määral.

Üks koledamaid lauseid tema suust oli: “Sul on olnud rohkem sekspartnerid kui mul sinu vanuselt, kuidas saan ma siis sinu peale kindel olla?” Ma pole seda arvu iialgi ühelegi noormehele öelnud, kellega koos olen, sest mis puutub minevik olevikku? Kusjuures see number ei ole ka meeletult suur ning ei sisalda kellegi petmist.

Nagu arvata ongi, siis selline suhe ei kesta kaua. Leppimiste ja tülidega vedasime välja vaid aastakese, siis avanesid mu silmad ning taipasin, et olen selles suhtes rohkem õnnetu, kui õnnelik.

Nii olin taas vallaline ja ilma suurepärase sõbrata. Õppisin, et partneriga tuleb elada olevikus ja luua tulevik, mitte lasta teisel kiskuda kapist luukeresid välja. Räägitakse küll, et inimeste vahel peab olema usaldus ja ausus, aga kõiki mineviku hullustükke pole siiski vaja rääkida, need võivad tekitada vaid asjatuid probleeme.

Seega enne, kui otsustad sõbrale vastata jaatavalt, mõtle. Mõtle hoolega järgi, mida ta sinust teab.

Wic