Reklaam sulgub sekundi pärast

Laste püsivalt kauni naeratuse tagamine

Ilus naeratus aitab elus paremini hakkama saada – teeb tuju heaks, mõjub enesekindlusele hästi ja jääb teistele meelde. Kaunite ja säravate hammaste aluseks on tulevase ema ja imiku õiged toitumis ja suuhügieeni harjumused. Hiljutisel uuringul nõustus 72% vastajatest, et igasuguses vanuses sirgete ja tervete hammastega inimesi koheldakse ühiskonnas tavaliselt paremini.

Veronika Raudsepp Linnupuu

 

Ilus naeratus aitab elus paremini hakkama saada – teeb tuju heaks, mõjub enesekindlusele hästi ja jääb teistele meelde. Kaunite ja säravate hammaste aluseks on tulevase ema ja imiku õiged toitumis ja suuhügieeni harjumused. Hiljutisel uuringul üle 1000 ameeriklasega (18 a. ja vanemad) nõustus 72% vastajatest, et igasuguses vanuses sirgete ja tervete hammastega inimesi koheldakse ühiskondlikes olukordades tavaliselt paremini kui inimesi, kellel on hambad märgatavalt puseriti. Peaaegu pooled ütlesid, et puseriti hambad jätavad negatiivse esmamulje.

Piimahamba alged tekivad juba varases looteeas – embrüo 6. - 7. arengunädalal hakkavad moodustuma hambaalged. Seega pannakse tervetele hammastele alus juba raseduse algjärgus.   Raseda toitumine mõjutab lapse tulevasi hambaid ja ema õiged toitumisharjumused antakse edasi ka uuele pereliikmele. Piisab kui ema järgib tervisliku toitumise põhitõdesid: toit peab olema mitmekesine, taimetoitlus ja kõikvõimalikud dieedid võivad oodata aega, mil laps on imikueast väljas.

Piimahambad on tähtsad lisaks kordumatu titanaeratuse tagamisele ka muul põhjusel – nad aitavad lapsel toitu närida, õigesti rääkida, tagavad normaalse lõualuu arengu ning teevad ettevalmistustööd jäävhammastele. Kindlustamaks oma lapsele terveid hambaid, on oluline alustada suuhügieeniga juba päris varakult. Kohe, kui esimesed hambad lõikuvad, tuleb hakata neid hooldama. Hambameedikud soovitavad alguses kasutatada apteekides pakutavat silikoonist sõrmeotsaharja ja ilma fluorita imikupastat, kuid esimesed kuud saab kikud hambakatust puhtaks teha ka niiske pehme steriilse marlitükikesega.

Aastane laps tahab vanemaid juba nii palju jäljendada, et talle võib kätte anda pehmete harjastega imikuharja,  mis on eelnevalt läbi keedetud. Pastat pole esialgu vaja kasutada, kuna väikelapsed tahavad hambapastat ära süüa – nad lihtsalt ei oska seda veel välja sülitada. Kui laps on juba suurem ja oskab suud loputada, siis peaks kasutusele võtma fluori sisaldava laste hambapasta. Hambapastat on harjale soovitatav panna alguses väikestes kogustes. Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas hommikul ärgates ja õhtul enne magamaminekut.

Väga oluline on kujundada lapsel juba väikesest peale õige hambapesu harjumus. Väikelaps on soovitav hambapesu ajal voodile või põrandale pikali panna. See võimaldab lapsevanemal saada parema ülevaate hambapesust. Hea oleks seda kõike algul teha mänguga pooleks. Tähtis on lapsevanema kaasabi ka suuremate laste hambapesul, sest laps ise tikub ju ainult esihambaid “nühkima”. Paljud põngerjad kipuvad hambaharja harjaseid närima.

Puseriti hambad on sagedamini kahjulike harjumustega lastel. Lapsed imevad lutti, sõrmi, keelt, huuli, põski, mänguasju, mitmesuguseid esemeid. Näiteks pöialt imedes toetab laps rusika lõuale, lükates alumisi hambaid ja kogu alalõuga tahapoole ning pöidlaga ülemisi hambaid ettepoole. Sama effekt võib tekkida ka näiteks keele imemisel, esemete hammustamisel. Ülahuule hammustamine või imemine võib olla eeshammaste vastupidise vahekorra põhjuseks, kus alumised eeshambad ulatuvad eespoole ülemisi. Kuidas valede harjumustega tegeleda, aitab kindlasti nõu ja jõuga pere- või hambaarst.

Esimene visiit hambaarsti juurde võiks ideaalis toimuda juba teise eluaasta jooksul, et laps harjuks kontrollis käima ega pelgaks arste. Selleks ajaks pole tavaliselt kaariest ega igemeprobleeme veel kujunenud ning valulikke protseduure ette ei võeta. Esimese külastuse eesmärk on lihtsalt väikesele teadvustada, et hambaarst on olemas ja teda pole vaja karta. Kodus tuleb last positiivselt ette valmistada. Mingil juhul ei tohi last hambaarstiga hirmutamisega hambapesule motiveerida. Süstide ja puurimisega ähvardamine, aga ka omavahelised jutud valulistest mälestustest hambaarsti juures jäävad lapsele hästi meelde ning tekitavad kartlikust hambaravi suhtes.

Selleks, et ennetada lutipudelikaariest ja puseriti hambaid tuleb silmas pidada: