Ema ja tütre suhe on kõige lähedasem ja võimsam siin maailmas.  Mida see suhe aga asjaosalistele endile õpetab?

Adeline ja Marge

Marge (48): „Adeline on avardanud minu maailmavaadet ja seda kaasajastanud. Olen seetõttu osanud lahti lasta vanadest harjumustest ja olla uuendustele avatud.“

Adeline (28): „Ema on mulle enim õpetanud iseseisvust ja oskust olla tugev naine. Ma imetlen meeletult, kuidas ta on hakkama saanud olukordades, mis mulle tunduvad vahel võimatud. Lisaks on mu ema õpetanud mulle enesekindlust, hoolivust, perekonnatraditsioone ja kõikide vastu hea ning siiras olemist. Emaga kohtun kindlasti korra nädalas, vahel ka rohkem. Meile meeldib koos sporti teha, reisida ja kohvitada.“

Helve, Tiina ja Kadri

Helve (66): „Tütar Tiina aitas mul saada selleks inimeseks, kes ma nüüd olen. Olin 22, kui Tiina sündis, mees oli merel, käis umbes 3 korda aasta jooksul kodus, ja nii me siis kahekesi koos kasvasime. Siis hakkasingi täiskasvanuks saama. Koos Tiinaga sain mõistlikumaks, kannatalikumaks, tolerantsemaks. Mulle öeldi siis sageli, et ta sul nagu väike täiskasvanu.

Ilma Kadrita ei kujuta ettegi, mismoodi ma praegu riides käiksin! Juba 15–20 aastat tagasi hakkas mulle tunduma, et olen juba vana ja kõike ei sobi enam kanda ning panin ennast ikka üsna raamidesse. Siis Kadri „lõigi korra majja“ – rohkem värve ja uudseid lõikeid! Ega ma teda ju kohe kuulanud ka. Aga päris hea oli jälle mõni kompliment oma väljanägemise kohta saada. Nüüd küsin ise nii mõnigi kord nõu.

Eks ma õpin oma laste peresid jälgides seniajani. Veedame koos jõule, sünnipäevi, teeme saunapäevi. Meile meeldib oma väikeseid aiakesi sättida ning üksteisele nõu anda ja küsida. Mõne pisikese reisi oleme ka ette võtnud. Seda peaks rohkem tegema. Olen tänulik ja õnnelik, et mulle on antud võimalus selliseid inimesi tundma saada, nagu mu tütred on.“

Tiina (43): „Mu ema on mulle päris kindlasti õpetanud kordades rohkem, kui ma oskan sõnadesse panna ja välja tuua. On asju, mille kohta kindlalt tean, et see on ema õpetus, aga väga palju on küllap niisugust, mida me kõik õpime oma emadelt alateadlikult. Ja aja möödudes oskame me enam hinnata ka seda, mida nooremana ehk sugugi mõista ei suutnud.

Kindlasti olen oma emalt õppinud emaks olemist. Sealhulgas, kui oluline on olla oma lapse jaoks alati olemas, iseäranis siis, kui kasvamise tuhinas tormiliste tunnetega teinekord ehk emalegi selliseid sõnu öeldakse või tegusid tehakse, mida sekund hiljem juba kahetsetakse ning nooruse kogenematusest kuidagi tagasi võtta ei osata.

Kaks väga konkreetset ema õpetust, mis on tänaseks saanud minu omadeks, on järgmised: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ning ära muretse sellepärast, mida sul ei ole, vaid oska hinnata seda, mis sul olemas on. Puhas kuld!“

Kadri (38): „Kõike seda, mida ema on mulle õpetanud, ei jõuaks vist kunagi lõpuni kirja panna. Ja pealegi koguneb ju tarku mõtteteri emalt pidevalt juurde. Kuid üht saab kindlalt öelda – nii mõnigi ema lausutud mõte ja selle tähendus jõuab kohale oluliselt hiljem ja tavaliselt siis, kui viibid eemal. Ema on minu elus olnud alati äärmiselt tähtsal kohal ja vestlused temaga täiesti asendamatud. Aga ema erilisus ja tõeline vajadus tema järele jõudis päriselt kohale vist alles siis, kui ise emaks sain. Alles nüüd saan tegelikult aru, kui keeruline ja pühendusmust nõudev on „ema töö,“ millega ei anta kaasa ametijuhendit, samuti ei ole lepingutingimustes kirjas tööaega ega palganumbrit. Selle maailma kõige tänuväärsema töö aeg on igavene ning palgaks piiritu ja tingimusteta armastus. Boonuseks veel palju rõõmu ja imeilusaid hetki. Öeldakse, et täiskasvanuks ei saada mitte siis, kui ema enam ei kuulata, vaid siis, kui saadakse aru, et emal oli õigus. Kuigi olen tänaseks täiskasvanu, ei ole ma loobunud oma emalt nõu küsimast ja teda kuulamast. Ja ma arvan, et teen seda ka edaspidi, tõenäoliselt iga päev.“

Brita ja Margit

Margit (48): „Brita on mulle õpetanud emaks olemist selle kõigis erinevates tahkudes ja rollides, rõõmudes ja muredes. Sain emaks üsna varases nooruses, seega olen kujunenud selliseks nagu olen  koos oma tütrega, koos õppides. Nii oleme kokku kasvanud. Brita on õpetanud mulle tegelikult kõike, mida koolitundides ei õpetatud: võtma vastutust ja olema eeskujuks, ilma et seda ise endale teadvustad. Samuti olen õppinud empaatiat, vaadates elu lahtiste silmade ning suure hingega. Ütlus „tee minu sõnade, mitte minu tegude järgi“ on võtnud sel teekonnal tegeliku tähenduse – pigem annad edasi seda, mida sisemas kannad ja peegeldad, kui sõnumeid „vaata, et sa ei kuku“ või „vaata, et sa haiget ei saa“. Kukub ja saab haiget nagunii, see ongi õppetund! Mu tütar on mulle õpetanud tundma, nägema ja kogema seda, mis on tegelikult oluline.Oluline on see, et sa oled kellegi jaoks oluline. See annab elule mõtte.“

Brita (29): „Ema on mulle õpetanud ausust, usaldust, lähedust ja armastust. Seda, kuidas tuleb alati rind kummis kõigele vastu astuda ja mitte ükski asi maailmas ei ole liiga keeruline või võimatu. Tahan kõigele vastu minna naeratus näol ja hing power’it täis, sest ma tean, et kõik on võimalik. Ta on miljon korda tõestanud seda, et emadel on alati õigus. Ema on mulle õpetanud leidma kõiges ja kõigis midagi head ja seda, et hea on ise head teha. Tema jälgedes käies õpin ma iga päev midagi uut ja tunnen rõõmu, et tema on mu ema, kellele saan alt üles alati suure uhkusega vaadata. Tänu temale ma tean, et ükskõik, kui palju inimesi mu ümber ei oleks ja kui seiklusrikas elu ka ei oleks, on mul alati ja igavesti üks kõige lemmikum inimene maailmas, kes minusse alati usub, kelle juurde ma saan alati minna ja kes on lihtsalt kõige parem. Sellist õpetust raamatust ei saa – see tuleb otse sügavalt, ema südamest.“

Kaidi ja Leili

Kaidi (25): „Söögitegemise ja rääkima õpetamise kõrval on ema  andnud mulle andnud kaasa positiivse ellusuhtumise ning oskuse näha rõõmu ka pisiasjades, sest nagu ütles karupoeg Puhh (mis on minu ema lemmiklasteraamat): “Keegi ei saa kurvastada, kui tal on õhupall.” Emaga saame kokku iga nädala-paari tagant ning meile meeldib lihtsalt koos aega veeta ja lobiseda.“

Leili (54):  „Olulisimaks on kindlasti olnud äärmiselt kannatlik olema õppimine, sest kui kaks praktiliselt ühevanust tütart sõda peavad, peab ema kogu selles kaoses olema karm, rahulik ja õiglane vahekohtunik.“


Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar mai-juuni 2019.