Reklaam sulgub sekundi pärast

MARGE TAVA: MA EI TAHA olla enam kuulus?!

buduaar

Nartsissism on ajastu märk ning igaüks, kes soovib avalikku tähelepanu ja kuulsust, on võimeline seda ka saavutama. Reality-show’d ja televõistlused võtavad soovijaid kahel käel vastu. Kui sa seda kuulsust ei taha, siis oma channel'it tehes saad ikka mõned kreemipurgid või kinkekaardid igakuiselt välja teenida. Pildista end lahedates riietes ja oled moeblogija. Tee lõbusaid eksperimente ja oled youtuber. Õmble paar kleiti valmis, korralda show ning oled moelooja. Alati pole isegi sellist pingutust vaja, võid lihtsalt olla äge weirdo, kes end filmib ja pildistab - imelikud või erilised inimesed on moes. See Kohala TV poiss on ju tõeline täht. Kui sa oled alla 25 ja sul on Instagramis vähem kui 1000 jälgijat, siis pole sind osade inimeste jaoks olemas. Sa oled ebapopulaarne! Umbes nagu minu kooliajal need teismelised, kellel polnud kulunud teksapükse või kel olid jalas puuvillased sukkpüksid, mille põlved päeva lõpuks välja venisid. Nüüd käib populaarsuse mõõtmine jälgijates. Kui sul on üle 1000 jälgija, siis oled sa juba Eesti mõistes natuke populaarne. Aga siiski mitte piisavalt. Ma kuulsin seda infot ühelt lapseeas noorte seltskonnalt, kes end ise populaarseks peab. Seal seltskonnas on populaarsuse piiriks 3000 jälgijat - alla selle “tere” koolis ei öelda. Samal ajal kui teismeliste hordid ja, mis seal salata, ka paljud nende emad igatsevad vähemalt virtuaalmaailmas kuulsust, soovib suur osa päriskuulsusi, et neile võimalikult vähe tähelepanu pöörataks. Rikkamad kulutavad miljoneid eurosid aastas sellele, et tagada oma privaatsus. Teised peidavad end lihtsalt suurte mustade prillide taha ning väldivad avalikke kohti ja sündmusi. Valulävi on igaühel erinev, seetõttu loobub mõni oma kuulsusest peale esimest avalikku alandamist, teine aga sammub vapralt läbi vihma, sest leiab selles vaatamata negatiivsele oma motivatsiooni ja põhjused. Lisaks käib avalik tähelepanu mõne ametiga sunniviisiliselt kaasas ja see tuleb lihtsalt alla neelata, kui tahad oma unistuste tööd edasi teha. Vanemad lükkavad tagant, et nende laps kuulsaks saaks, aga juba järgmisel hetkel paluvad, et jätke alaealine rahule. Igaüks tahab vaid seda kuulsuse säravat poolt. Kuulsaks olemine ei ole ainult see, kui su pildile 10 000 like’i pannakse, telesaatesse esinema kutsutakse või tasuta nänni saadetakse. See on ka avalik fookus sellele, et su nina on liiga suur, et sa vananed, et su punase vaiba kleit ei ole õige lõikega, et su juuksed on pesemata või pediküür tegemata, et su sugulane mingi jama korraldas, et sa kogemata vales kohas suu lahti tegid ja nii edasi. Tihti ei peagi tuntud inimene avaliku hindamise kogemiseks midagi erilist tegema peale oma elu elamise, mis alati lihtsalt ei lähe by the book. Näiteks võtad natuke kaalus juurde või oled 35selt endiselt vallaline. Kuulus olla tähendab seda, et kõik võivad sind arvustada, solvata ja laimata, sinu üle nalja visata ja sinust meeme valmistada. Ja su ema peab seda lugema ja vaatama, häbist või valust nuttes. Ning sina pead välja näitama, et sul on absoluutselt savi sellest, mida teised sinust arvavad. Loomulikult peab iga sinu väljaöeldud sõna seejuures olema täiuslik, sest ka 10 aastat hiljem võidakse seda kasutada sinu vastu. Ja mitte kunagi ei saa sa tagasi seda olukorda, et neid uudiseid enam internetis sinu kohta poleks, sest sa oled avaliku elu tegelane. Ines võib nüüd olla küll koos Mardiga, aga me kõik saame iga hetk guugeldada, kellega ta enne seda voodit jagas ja mitu neid minimaalselt kokku olnud on. Ole kas või USA president, kes kulutab aastas sadu miljoneid, et iga sõna ja tegu oleks täiuslik ja kontrolli all - ikkagi ei suuda sa kuulsana oma elu kontrollida. Kas see on ikka see elu, mida me päriselt tahame endale või oma lapsele? Miks ma sellest kirjutan? Sest Eestis pole kuulsaksolemisel viie nulliga tsekki küljes ja varem või hiljem küsivad paljud endalt, et kas tasub ikka rahvale tasuta klouniks olla. Pealgi, inimesed muutuvad ja nii mõnigi väljaöeldud lause või tehtud tegu võib mõne aasta pärast enesekriitilisele inimesele piinlikkust valmistada. Eriti kui tegu on reality-staariga või seltskonnadaamiga, kes sellest rollist välja on kasvanud ja tahaks eluga edasi minna. Mida skandaalsem on inimese kuulsakssaamine, seda etteaimatavam on ka tema hilisem soov kohendada oma minevikku või muutuda märkamatuks. “Palun kustutage pildid ja uudised, mis minu kohta kunagi ilmunud on, sest mul on nüüd uus elu,” on päris tüüpiline kiri, mis potsatab Buduaari postkasti ja arvatavasti ka teiste meelelahutus- ja uudiseportaalide toimetusse. Mõni palub ilusti ja mõni ähvardab advokaadiga, aga reaalsus on siiski see, et oma minevikku kustutada on võimatu. Muidugi saab nime vahetada ja Eestist ära kolida, nagu tegi kunagine kuulus tupemaalija Seksi-Kristi. Aga piisab vaid, kui keegi ta kuskil Pariisi tänaval ära tunneb ja pildikese Kroonikasse saadab ning minevik on taas välja kaevatud. Eraldi teema on see, et mida kuulsam sa oled, seda rohkem märkavad sind ka need, kes ei soovi sulle head. Miks väga rikkad inimesed ei taha kuulsad olla? Sest õnn ja edu ei vaja kära ja kisa! Üks mu hea tuttav rääkis, et peale seda, kui ta Kroonikas oma ilusat elu näitas, käisid vargad ja viisid hunniku hinnalisemaid asju ära. Väga kallis õppetund oli. Kas sinu 2000 "sõbral" on ikka vaja teada, palju su käekell maksab või mitmeks päevaks sa puhkusele sõitsid? Kui ühel hetkel avalik huvi sinu vastu on suurem kui sinu huvi avalik olla, siis ongi jama majas. Ja usu, see jama tuleb varem või hiljem. Edgar Savisaar oli uhke olla päeval, mil linnapea kett kaela pühitseti, aga vaevalt maitses kuulsus sama magusasti siis, kui Hundisilma värava taga kõik meediakanalid tema kodu läbiotsimist jälgisid. Arvatavasti oleks ta sel hetkel eelistanud olla lihtne Anatoli Lasnamäelt, kelle vastu on juba kuus kriminaalasja algatatud, aga pole ühtegi korralikku pildiga uudistki tehtud. Mina pole üleriigi kuulsus ja need kirjapandud tunded ning kogemused pole kaugeltki kõik minu enda omad, vaid kuuluvad mu vähem või rohkem tuntud sõpradele ja tuttavatele. Tuntus annab sulle teatud eeliseid, aga sama palju loob ka takistusi. Kui oled otsustanud selle põneva tee ette võtta, siis küsi endalt, kas oled kuulsuse tumedaks pooleks valmis. Marge