MARGE TAVA: mul on sulle üks pornojutt

On laupäeva õhtu. Pere on kodus, televiisorist tuleb kvaliteetfilm… ja ootamatult on ekraanil päris võigas seksistseen. Porno või raju seks – eks see on tõlgendamise ja isikliku maitse asi. Igatahes polnud see ilus ja romantiline, kus üksteist kallistatakse ja libistatakse huuli üle teise keha. Pigem vägivaldne ja metsik, kus mees hoiab naist kõrist kinni ning see kõik toimub mingis urkas seina najal. Ja naine karjub. Karjub nii, et kui sa filmi pole süvenenud, siis jääb arusaamatuks, kas hirmust või mõnust. Mina vaatan kohmetult ringi, et kuidas lapsed reageerivad. Väiksemad tegelevad oma asjadega, aga suurem teeb näo, et kaminaleek on kordades põnevam. „Oeh, tuleb see teema ette võtta,” mõtlen ma. Ja mitte seksiteema, sellest oleme me juba rääkinud. Vaid hoopis porno. Ma ei saa ju lubada, et mu lapse peas tekiks arusaam, justkui selline ongi mehe ja naise suhe.

Ma mäletan väga hästi oma esimest pornofilmi, mida nägin. See oli päris traumaatiline kogemus. Siis olid filmid televiisoris nii süütud, et ainuüksi palja rinna nägemine oli sensatsioon. Internetipornot polnud veel olemas ja lastel üldjuhul puudus ligipääs pornofilmidele. Minu esimene pornofilm oli sõbranna isa diivani all peidus. Need olid need DVD-filmide-eelsed ajad, kui kassetti masinasse pannes tuli film kõigepealt algusesse kerida või siis vaadata selle koha pealt, kust viimane kord pooleli jäi. Nii me siis panime ühe filmi peale… ja saime paraja šoki. See oli sadomasohhistlik seks ühe naise ja kahe mehega, kus naine oli pigem nagu meeste mänguasi, kes tegi kõike ilma igasuguse positiivse emotsioonita. „Õudne,” mõtlesin ma ja tegin kiire järelduse, et ma ei taha kunagi seksida. 

Kui keegi lastele ei seleta, miks porno pole päris, siis jumal teab millised arusaamad või hirmud nad omaks võtavad ja kuhu see kõik neid viib. Kuna poistel ja meestel on paraku suurem huvi porno vastu, nagu ka action-filmide vastu, siis on neil ka suurem huvi kõike seda isiklikult proovida, mida pornonäitlejad või kaskadöörid filmis teevad. Kui action-filme vaatab perekond tihti koos ja juba lasteaiaealised poisid küsivad: „Issi, kuidas ta seda teeb?”, vastab isa, et see kõik pole päris ja ära sina seda järele proovi, siis pornofilme pered koos ei vaata ja nii ei saa ka lapsed ega teismelised teada, milline peab olema normaalne seks. 

Tänapäeval on igal lapsel ligipääs pornole – olgu see siis telefonis või nutiteleviisoris. Ja kui tõesti kodus kõik filtrid on peale pandud, siis sõbra kodus on kindlasti mõni kanal avatud. Seetõttu on naiivne arvata, et sinu laps puutub sellega kokku alles siis, kui aeg on õige. Eks iga vanem tunneb oma last kõige paremini ja teab, millal ja kuidas sellest rääkida. Tõenäoliselt erineb jutu sisu sõltuvalt ka lapse soost. Aga üks asi, mida tuleks kindlasti arvesse võtta, on see, et pornojuttudega ei tohi hiljaks jääda ning parem on rääkida natuke varem kui alles siis, kui tal tekib võimalus ise sellega kokku puutuda.

Mina sain pornojutud oma teismelisega räägitud ja meil mõlemal oli hea meel. Ma ei pea enam kartma, et mida ta mõtleb, kui mõnda pisut piiridest väljas seksistseeni ootamatult näeb. Ja tema sai arvatavasti kõik oma vastused alustades sellest, kellele ja miks pornot filmitakse ning lõpetades teadmisega, et naine ei pea kunagi midagi sellist tegema, mida ta ei taha või mis tundub ebameeldiv. Isegi mitte siis, kui ta on sellesse mehesse armunud. 

Selle asemel et rääkida tütrele sellest, kuidas ta tulevikus abiellub ja lapsi saab, pea pigem õigel hetkel maha üks tõsine pornojutt, sest abielu ja lapselapsi ei pruugi tulla, kui valearusaam seksist ja paarisuhtest oma töö teevad. Meenuta seda, kui väga sa oleks tahtnud, et keegi sulle oleks seletanud, mis tegelikult toimub.

Marge