MARGE TAVA: TEE NAGU GURU ütleb ja sul hakkab minema hästi!?
pilt: Buduaar

Armastus, edu ja õnn- need on enamikule meist väga olulised. Alati võiks ju paremini minna. Just seetõttu oleme me kerge saak igale müügigurule, kes lubab lihtsalt ja kiirelt sind aidata õnneliku elu, edu ja armastuse lainele. 

Tänapäeval on kõik kohad gurusid täis, kes teavad paremini kui sina, kuidas sa peaksid elama ja olema, et õnnelik olla. Tihti on nende enda teekond püha eesmärgini alles alanud, aga juba nad tulevad teisi raha eest koolitama ning peavad end selle ala asjatundjaks või kanaldajaks. Võibolla see nii ongi, aga võibolla oled sa lihtsalt vahend, mis aitab tal oma eesmärki saavutada? 

Guru tähendas algselt Indias midagi enamat kui lihtsalt õpetajat või vaimset teejuhti – see oli kõrgem püha energia, mis aitas inimestel iseenda spirituaalsuseni jõuda ning mida kanaliseeris inimesteni keegi väga õilis pühaku staatuses inimene. Ajaga guru puhas maine devalveerus ning inimlikud ihad trumpasid üle pühaduse. 1918. aastal surnud pühakust guru Sri Sai Baba tõeline pale paljastati peale tema surma, kui tema salajased varakambrid üles leiti. Tänapäeval ei pea gurud oma rikkust varjama. Nad elavad külluses, koguvad mootorrattaid ja Rolls Royce’e, elavad suure basseiniga luksusvillades ja lendavad rikaste sõprade eralennukites ühelt erasaarelt teisele. Maailmakuulus seksiguru Osho on enda kohta öelnud, et ta on rikaste inimeste guru. Ka Eesti on täis erinevaid väiksemat sorti gurusid ja nende vahendajaid. Kursuseid, laagreid ja raamatuid, mis kõik lubavad avada sulle õnneliku ja eduka elu ukse, on tuhandeid. Eestlaste pidev rahulolematus iseendaga ja soov midagi erilist leida ning kogeda teeb meist lihtsa saagi. Kuna keskmine eestlane ei ole üles kasvatatud spirituaalselt, siis on ta nagu varss kevadisel aasal ja neelab alla iga idee, mille osav (müügi)guru välja pakub. „Ma olen aidanud sadu inimesi, mis sul kaotada on,” pakub algaja guru end paarisaja euro eest sulle õiget teeotsa kätte näitama. Ja tegelikult ei ole selles midagi halba, kui keegi sind aidata püüab ning loodetavasti ka aitab. Pigem on küsimus sinu äratundmises, kas pakutav teenus või toode on see, mis sind soovitud tulemuseni viib.

Ajajärgul, mil vähemalt pool ühiskonnast kannatab erinevate mentaalsete probleemide käes, olgu selleks siis mõni foobia, toitumis- või ärevushäire, sõltuvus, stress või depressioonihood, on spirituaalsusest palju abi iseenda tasakaalustamiseks.

Kuidas olla spirituaalne?
Ma ei ole guru ja ma ei tea, kuidas tegelikult maailma asjad käivad, aga oma elukogemuse pealt julgen ma järeldada järgmist:

* Ma arvan, et spirituaalsesse maailma sukeldudes peaks kõigepealt aru saama selle tänapäevasest olemusest: sõltumata sellest, mida guru sulle räägib, on suur osa spirituaalsusest eelkõige äri. Tema saab kasu, kui sina sellega tegeled. Seetõttu ei tasuks igast väljapakutud ideest koheselt vaimustuda ning elumuutvat kogemust oodata. Vaatamata sellele on erinevad spirituaalsed praktikad väga põnevad ja kahtlemata avastamist ja kulutatud raha väärt. 

* Teiseks tuleks kõigepealt aru saada spirituaalsuse olemusest – spirituaalsus on sinu ja ainult sinu väga isiklik sisemine tarkus. Spirituaalne olla, see tähendab olla sisemiselt tasakaalus, hoolida iseendast, teistest inimesest ja maailmast ning hoida oma tasakaalu, trotsides pidevaid jalahoope, mida elu näkku ja kõhtu virutab. Spirituaalsust ei saa keegi teine sulle anda, peale panna ega ka mitte sinus avada. Paljud vaimsed liidrid mängivad grupienergiatega ning tõmbavad inimesi selle abil oma eksperimentidesse või enda spirituaalsele teekonnale, mis võib sel hetkel inimesele tunduda võimas ja elumuutev, aga reaalselt ei muuda see sinu elu rohkem kui näiteks laulupeol osalemine ja öö läbi heal diskol tantsimine, mis on samuti väga võimsad spirituaalsed sündmused. Ma usun, et kirikus käimine, igahommikune meditatsioon või jooga võivad olla edukad abivahendid oma mentaalsete probleemide vaigistamiseks, aga need tegevused ise ei tee kellestki veel spirituaalset inimest. 

Kui guru ütleb sulle, et näiteks seda rituaali tehes saavutad sa uue vaimse tasandi, sisemise tasakaalu või mingi sinu probleem laheneb, siis jääd sa seda uskuma, sest vastasel juhul ei oleks ta ju sinu jaoks guru. Viivuks on kõik hästi, aga kui sinu sisemine spirituaalsus pole töökorras, siis mõjuvad need kellegi teise praktikad sulle samamoodi, nagu sa juhiksid lennukit kasutades sulle juba tuttavat auto juhtimisemanuaali. Sul võib tekkida arvamus, et olla spirituaalne tähendab jätta lahendamata oma tegelikke probleeme, vältida ebamugavaid teemasid ja olukordi ning suruda alla fundamentaalseid emotsionaalseid ja füüsilisi vajadusi. Kellegi teise spirituaalses mullis elamisega võib kaasneda huvi vähenemine oma perekonna, laste ja majandusliku hakkamasaamise vastu, isiklike piiride nõrgenemine, ebarealistlik positiivsus ja selle kõige taustal pettekujutluse tekkimine, justkui sa oleks saavutanud mingi kõrgema vaimse ja spirituaalse taseme. Olen kohanud mitmeid inimesi, kes peavad end spirituaalseks, aga käituvad, nagu oleks nuiaga pähe saanud. Nendega on keeruline igapäevaelu tasandil suhelda. Näiteks kui sa annad neile negatiivset tagasisidet kas töökvaliteedi või suhtumise osas, siis nad ei tunne end sellest puudutatuna ja leiavad, et probleem on sinus, sest sa näed asju negatiivselt. Nad usuvad tihti, et ebaõnne ja õnne juhib karma, saatus, jumal või teab kes veel ja nende enda ponnistused siinjuures on marginaalsed. No ja loomulikult usub iga spirituaalsusmullis elav inimene, et raha on kurjast ja kõik, keda huvitab raha, on maailmahävitajad. Seejuures helistab ta ilma igasuguse ebamugavustundeta oma edukale minevikusõbrale ja küsib, et kas see saaks kaheks nädalaks autot laenata, sest nii peavadki spirituaalses maailmas asjad käima – sina aitad mind ja mina aitan sind! 

Osho – kas ebajumal või seksinäljas vanamees?
Sõnaosavus, enesekindlus ning pikk habe on kahtlemata need, mis inimestes usaldust tekitavad. Seda juba varajasest east, sest antud kirjeldusele vastav jõuluvana on iga lapse esimene nn imemees. Seda on viimaste aastate jooksul kogenud ka kümned, kui mitte sajad, eestlannad ühe kohaliku guru võrku langedes. Eesti spirituaalsete liidrite trikid on võrreldes maailmakuulsate rahvahullutajatega siiski marginaalsed. 

Siinkohal on paslik rääkida ka meil palju kummardatud ning kümneid tuhandeid raamatuid müünud India vaimsest liidrist, müstikust ja gurust Oshost, kellel oli väidetavalt ka must pool. See põhjustas väga palju valu ja hingehaavu inimestele, kes tema või ta jüngritega isiklikult kokku puutusid. Guru geniaalse sõnaosavuse kõrval seisavad süüdistused vägistamisest ja haavatavate inimeste ärakasutamisest kuni võigaste episoodideni naiste steriliseerimisel.Tema seksuaalseid unistusi ja vaimseid fantaasiaid teostasid massipsühhoosi viidud inimesed. Osho rajatud isiklik ja kinnine püha linnake esmalt Indias, kust ta oli sunnitud lõpuks põgenema, ning hiljem Ameerika kõrbes, oli seal elanud inimeste sõnul lihtsalt üks hullumeelne seksiorgiate koloonia. Guru ise nimetas seda kohta pühaks paigaks, mis aitas elu mõtet leida. Kui tantristlik eluviis võis olla elu mõtteks nii mõnelegi laagris elanud täiskasvanule, siis seal elanud lapsed olid suhtelised omapäi ja kogesid ennekuulmatuid asju. Inglane Noa Maxwell, kelle lapsepõlvest osa möödus oma vanematega Osho kommuunis elades, räägib The Guardianile antud intervjuus, et veel kümneaastasena ei osanud ta lugeda. Mees meenutab lapsepõlvemälestusi,kus olid tähtsal kohal kanep, pildituks joomine, pilvetõmbamine ning järjepidevad orgasmilised häälitsused, mida pühas paigas elavad tantrafännid kuuldavale lasid. Kõik seksisid kõigiga, kohta ja aega valimata. Noa meenutab, et isa oli sellisest elust pigem vaimustuses, samal ajal kui ema iga kuuga aina õnnetumaks muutus. Mõne aja möödudes ei olnud perekond enam koos ning ema kolis lastega tagasi Inglismaale, kus lapsed said lõpuks nautida Noa sõnul väärastunud pereelu asemel normaalse lapse elu ja käia tavalises koolis. Kes maailmakuulsa guru kohta rohkem teada soovib, võib vaadata Netflixis jooksvat dokumentaalseriaali „Wild Wild Country” - lugu mehest, kes pani teised andma ja anduma, aga ei raatsinud ühtegi autot oma maailma suurimast Rolls Royce’i kollektsioonist heategevusse annetada. 

Ma usun, et vaatamata kogu sellele kräpile, mida spirituaalsusena meile aeg-ajalt pähe määritakse, on spirituaalsus meile kõigile oluline. Igaühe sisemist valu vaigistab erinev spirituaalne ravim. Kes saab tuge Taro kaartidest, inglitest, mantratest või minu pärast kas või Osho raamatutest, kes aga hoopis tantsimisest või kahepäevasest looduse rüpes seiklemisest. Üks tee pole halvem kui teine ja ka õpetajaid ning kanaldajaid ei peaks hukka mõistma vaid nende abil iseenda teekonda otsima. Lihtsalt palun, ära aplaks mine ja mõistust kaota oma spirituaalsel teekonnal!

Namaste!

Marge Tava
ilmunud ajakirjas Buduaar