MEES MASKI TAGANT – Raivo Juhanson
Pilt: Terje Atonen

“Sageli me otsime oma ellu inimest, kes rahuldaks kõik meie soovid, et me ise ei peaks väga pingutama ja ennast muutma. Kui me sellise partneri oma ellu leiame, võiks meil olla ju mugav elu, aga isikliku arengu ja kasvamise osas toimuks paigalseis,” ütleb ettevõtja, jooga ja meditatsiooni õpetaja ning enesearengunõustaja Raivo Juhanson (48).  Naistest, suhetest ja armastusest Raivoga seekord rääkisimegi.

Milliseid omadusi sa naiste juures kõige rohkem imetled ja hindad?

Naist, kes elab oma väes ja teadlikkuses. Kes aktsepteerib ja armastab iseennast just sellisena nagu ta on. Kes on igas hetkes teadlik enda tõelisest väärtusest ja unikaalsusest. Kes loob elu läbi südame tasandi, läbi armastuse. Kes ei eelda, et teised peaksid teda õnnelikus tegema, vaid teadvustab, et on ise elu looja ja armastuse allikas. Naist, kes julgeb kohtuda ka enda pimedama poolega, saades nii aina rohkem kokku oma tegeliku olemusega. Naist, kes tegelikult suudab ka hoolida ja olla empaatiline ning kaastundlik. Naist, kes teadvustab, et ta ei saa kuidagi omada meest, vaid saab aru, et iga inimene tuleb meile midagi õpetama. Naist, kes saab oma eluga ise suurepäraselt hakkama. Naist, kes aktsepteerib meest sellisena nagu ta on ega soovi teda kuidagi muuta. Naine, kes julgeb mehega olla võrdväärne partner. Ma austan ja imetlen sellist Naist!

Mis on naistega suhtlemise juures kõige olulisem ja mis kõige keerulisem?

Kõige olulisem on jääda iseendaks, igas olukorras. See ei ole lihtne, sest siin võib aktiveeruda alateadvuslik muster, milles on hirm ilma jääda. Kuna soovime endast sageli jätta parema mulje, siis pingutame selle nimel kõvasti ja lõpuks väsime ära. Kaua sa ikka jõuad ideaalse mehe maski kanda ja mängida mingisugust rolli, kes sa tegelikult ei ole? Julgus jääda iseendaks avab suhtlemisel täiesti uue tasandi, kuna ei pea enam pingutama ja mängima kedagi teist. Usun, et õige partner hindab meis just seda naturaalsust ja unikaalsust, kes tegelikult oleme. Ja väga oluline on igas suhtes kohal olla, see tähendab, et ma tegelikult ka kuulan, mida partner räägib, mitte ei uita samal ajal oma mõtetega kuskil mujal ringi. Naine tunneb alati ära kui mees on oma mõtetes eemal ja see teeb haiget. Kohalolekut peangi suhtes kõige keerulisemaks ja see vajab sihikindlust ning pidevat harjutamist.

Kas mehed õpivad ajaga (naiste) mõtteid lugema?

Kindlasti on suhteid, milles ajaga muututakse teineteisele aina lähedasemaks ja tundlikumaks. Tekib telepaatiline suhtlus, kus sõnu ei ole vaja. Piisab partneri pilgust kui juba tead, mida ta soovib. Soovid partnerile helistada – kui ta ise helistab juba sulle. Mõnikord on elus hetki, kus sõnad tunduvad üldse üleliigsed, seda on raske sõnadega kirjeldada. Selle taga on sügav tunne, puhas armastus.

Mis on sinu jaoks paarisuhte eesmärgiks?

Minu jaoks on paarisuhte eesmärgiks isiklik areng ja kasvamine ning seda sügavamas mõttes. Olen taipamisele jõudnud, et kõik inimesed meie elus on mingit moodi õpetajateks, kes peegeldavad meie tegelikku olemust. Armumine on nagu kinnistamine, et võtaksin vastu kõik kogemused, mida partner tuleb mulle suhtes pakkuma. Kuna kogemused on sageli väga ebamugavad, on kalli inimese juurest raskem ära joosta ja pead liiva alla peita kui teha seda võõraga. Sageli me otsime oma ellu inimest, kes rahuldaks kõik meie soovid, et me ise ei peaks väga pingutama ja ennast muutma. Kui me sellise partneri oma ellu leiame, võiks meil olla ju mugav elu, aga isikliku arengu ja kasvamise osas toimuks paigalseis. Paljud ei ole veel teadlikuks paarisuhteks valmis, kuna see toob alateadvusest üles mineviku negatiivsed kogemused ja mustrid. Ja oma kogemuse põhjal võin öelda, et see võib olla päris valus ja raske teekond kui julged lõpuks enda sissepoole vaadata. Iga paarisuhe aktiveerib just need teemad, mida sa oled antud ajahetkel valmis õppima ja kogema. Kui oled valmis õppima ja enda vastu aus olema, on võimalik isikliku arengu teel edasi liikuda. Paarisuhe aitab ehitatud barjäärid esile tuua ja seeläbi ära lammutada. Teadlikus paarisuhtes (kus mõlemad partnerid on juba võtnud vastutuse enda arengu eest) aktiveerib partner just neid mustreid, mis hetkel vajavad tervendamist, samal ajal armastavalt toetades ja aidates võimalikult valutult kõikidest kogemustest läbi tulla. Nii lõhume minevikus südame ümber ehitatud kaitsemüürid ja barjäärid, avades end tõelisele ja vabale armastusele. Tõeline armastus on alati vaba, nii nagu on armastav paarisuhe olemuselt vaba, tingimusteta armastus.

Milline on olnud sinu suurim õppetund suhetes ?

Minu jaoks on paarisuhted olnud väga tugevad õpetajad ja olen tänulik iga kogemuse eest, mida partnerid on mulle suhtes andnud. Suurimaks õppetunniks võiksin pidada seda, et olen ennast pidanud alati ebapiisavaks ja pigem kohandunud teiste kui iseendaga. See tähendab, et suhtes on partner olnud alati tähtsam kui mina ise, sest on olnud hirm temast ilma jääda. Ja siis olen teinud elus asju ja andnud lubadusi, mida ma tegelikult ei ole soovinud, eirates oma tegelikke soove. Sisemiselt olen tundud, et see teeb mulle haiget, aga ei ole sellest välja teinud, kuni lõpuks olen kaotanud iseenda. Jõudnud kohta, kus puudub soov ja motivatsioon elus üldse midagi teha – selline tunne nagu oleksid energiast täiesti tühi, aga muuta ka midagi ei oska. Ja siis elad ohvri rollis ja arvad, et see ongi normaalne. Ohvri rollis elamine on vajalik täpselt nii kaua, kuni lõpuks saame aru, et see ei ole vajalik. Kui hakkasin aktsepteerima ja armastama ennast sellisena nagu olen, kadus ka hirm kellestki ilma jääda. Ja see viis suhte hoopis teisele tasandile.

Mis sa arvad, miks üksteisest ära tüdinetakse?  Mida me valesti teeme?

Ma ei ütleks, et me üldse midagi valesti teeme, sest iga kogemus meie elus on hindamatu väärtusega. Iga kogemus aitab jõuda taipamiseni, mida on mul võimalik elus muuta. Ja muuta saame ainult iseennast, mitte teisi. Olen suhtes olles loonud partneri kohta erinevaid ootusi ja illusioone. Milline ta minu meelest olla võiks, kuidas käituda, rääkida, välja näha jne. Ja kui minu ootused, mida olen partneri osas loonud, ei täitu, olen pettunud. Usun, et paljud naised on loonud oma meeste osas mingisuguseid ootusi ja pettuvad kui näevad oma kõrval hoopis teistsugust meest, keda olid algselt ihaldanud. Kui mees tunneb seda, et teda piisavalt ei väärtustata ega tunnustata, võib suhe jaheneda või hoopis lõppeda. Lahendus on keskenduda partneri positiivsetele omadusetele ja neid ka välja öelda.

Mida arvad Sina, kas iga mees on nii öelda „kodustatav“?

Miks peaksime üldse kedagi üldse kodustama? Sageli soovime partnerit omada, seda sõna otseses mõttes. Tegelikult peitub selle taga hoopis hirm partnerist ilma jääda, armastusest ilma jääda. Elame uskumuses, et armastus tuleb väljapoolt, mitte meie seest. Oleme elus varasemalt väga kõvasti pingutanud, et armastust endale võita. Ja kui oleme selle leidnud, soovime seda omada ja kodustada. Me kõik vajame vahepeal oma aega ja ruumi, kus iseendaga olla. Mehed vajavad samuti oma aega enda laadimiseks ja sisemise rahu leidmiseks, et selles pingelises maailmas paremini hakkama saada, sest kohustusi ja vastutust on rohkem kui kunagi varem. Kui suhtes on piisavalt hingamisruumi ja usaldust, võime kogeda täiesti uut ning kvaliteetset partnersuhet. Õnnelik suhe algab õnneliku suhte loomisest iseendaga.

Kui palju sa ise oled saanud elus nn „korvi“ ja mida sa sellest õppinud oled?

Muidugi olen saanud, see on elu. Varasemalt solvusin ja see tegi ikka väga kõvasti haiget. Tundsin end ebapiisava ja väärtusetuna. Mingil momendil märkasin, et mulle meeldivad naised, kellele ma ei meeldi. Minu ego on alati soovinud paremat, täiuslikumat, naiselikumat naist. Upitasin ennast kõrgemale ja mängisin unistuste mehe rolli, samal ajal kõvasti selle nimel pingutades kuni lõpuks lihtsalt väsisin ära. Olen loonud ootusi ja illusioone, milline õige naine võiks tegelikult olla. Rohkem keskendunud välisele kui sisemisele ilule. Aga see kõik on jälle minu jaoks väga vajalik olnud, et lõpuks aru saada, mida tegelikult soovin. Mul on nüüd julgust seda tunnistada ja ausalt välja öelda. Julgust jääda iseendaks isegi siis kui absoluutselt ei mõisteta. Usun, et õnnelik partnersuhe algabki kohast, kus julged olla aus ja avatud ning väljendada oma tegelikke tundeid ja soove, seejuures partnerit kritiseerimata ja kahjustamata.

Mis saab suhtele kõige kiiremini saatuslikuks?

Eks neid aspekte võib olla erinevaid, aga minu kogemus on see, et tekib hirm läbi minna iseenda valukohtadest, mida partner mulle peegeldab. Ja siis me püüame partnerit muuta ja enda vaatenurki peale suruda, domineerida tema üle. Või elame ohvri rollis ja süüdistame ning kritiseerime partnerit kõigis oma valudes, iseenda elu eest vastutust võtmata. Iga suhe ei peagi kestma terve igaviku ja pole vaja sellest hirmuga kinni hoida. On suhteid, mis tulevad selgelt meile midagi õpetama ja kui see saab tehtud, minnakse edasi eraldi.

Kui raske on sinu kui mehe jaoks olnud otsus suhe lõpetada, edasi liikuda? Mis on sind neil hetkedel motiveerinud ja edasi liikuda aidanud?

Pean tunnistama, et on raske olnud. On olnud hirm, et ei kohta kunagi enam sellist partnerit, keda olen armastanud. Hirm on jälle haiget saada, hingelisel tasandil. On hirm ilma jääda kellestki, kes mingil hetkel oli kogu minu elu. Lahkuminek on nagu väike lein, mis aktiveerib meis erinevad tunnete spektrid. Mehena on neid tundeid olnud raske kogeda; olen põgenenud ja otsinud võimalusi, kuidas nendega mitte tegeleda. Ja lõpuks alistunud, sest lõputult põgeneda ei ole võimalik, lihtsalt väsid ära. Kui julged lõpetada sisemise võitluse ja alistuda, siis kõik laheneb. Aga olen nõus, kõik algab otsusest. Pidev vindumine suhtes imeb meist eluenergiat välja ja lõpuks oleme kohas, kus puudub eluisu. Edasi on liikuda aidanud see, et olen endalt küsinud: mida see suhe mulle õpetas? Aeg tervendab haavad ja taipamised tulevad sageli siis, kui ei hüppa kohe järgmisse suhtesse, vaid luban asjadel rahulikult voolata. Kui saan suhte õppetundidest lõpuks aru ja toimuvad taipamised, siis võin järgmisesse suhtesse juba täiesti uuel tasandil minna.

Kas sa usud saatusesse ja sellesse, et igaühele on määratud suhted ja õppetunnid?

Jah, usun, et siin maailmas ei ole midagi juhuslikku. Kõik on omavahel seotud, teadvustame seda endale või mitte. Iga partneri oleme oma ellu ise kutsunud, et koos kasvada ja areneda. Partner aitab meil teatud õppetunnid läbi teha, igas hetkes peegeldades, aga see on alati koostöö. Sellist varianti ei ole, et üks partner tuleb teist õpetama, aga ise midagi ei õpi. Praegu elame väga huvitaval ajal, kus kõike on võimalik kordades palju kiiremini läbi teha kui mõned ajad tagasi. Partnersuhte eesmärk on koos minna huvitavale teekonnale, kus kasvada ja areneda, et lõpuks kohtuda ISEENDAGA.

5 ASJA, MIDA IGA NAINE PEAKS MEESTE KOHTA TEADMA: 

1. Mehed vajavad oma aega ja ruumi, et vahepeal ennast laadida ja sisemine rahu leida. Kui mees on sisemiselt tasakaalus ja kohal, on ta kindlasti paremaks kaaslaseks oma partnerile ja lähedastele.

2. Mehed vajavad tunnustamist, isegi siis, kui see ei ole mingit moodi põhjendatud. Tunnustamine on nagu kütus, mis aitab mehel oma väega kohtuda, et siis naine rõõmulainetele hõljuma viia. Kui näed kasvõi üht nüanssi, mida mehe puhul tunnustada, püüa seda praktiseerida ja sa ei kahetse.

3. Naised ja mehed on väga erinevad, tihti ei saa me üksteisest absoluutselt aru. Mehed on oma olemuselt ratsionaalsed, pragmaatilised, kontrollivad, eesmärgile pühendunud. Naised voolavamad, mängulisemad, loomingulisemad, usaldavamad. Me ei peagi üksteisest aru saama, vaid pigem aktsepteerima teineteise erinevusi, sest see rikastab suhet. Me täiendame teineteist ja tekib sümbioos.

4. Mehed vajavad naiselikku õrnust rohkem kui midagi muud. See on tervendav palsam, mis ravib terveks kõik mehe hingehaavad. Ja kui mees tunneb end terve ja õnnelikuna, pühendub ta naise armastamisele täielikult.

5. Me oleme õrnemad kui võiks arvata. Ühiskond on loonud meestest tugevad, kindlad ja sirge seljaga monstrumid, kes oma tundeid lihtsalt ei välja ei näita. Elame maskide taga ja pingutame selle nimel, et mitte murduda. Aga sisemiselt elab meis endiselt üks väike poiss, kes on elus läbi erinevate kogemuste haiget saanud ja ei oska nendega midagi ette võtta. Me vajame rohkem mõistmist, kuna lihtsalt ei oska teistmoodi.


Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar juuli-august 2019.