Reklaam sulgub sekundi pärast

MEHED, KES TÄHISTAVAD ARMASTUST: Jonathan Flack ja Rauno Vaher

Kaks meest, kes loovad armastust. Kaks meest, kes peavad naistest lugu. Kaks meest, kes reisivad kadestamisväärselt palju ning koguvad endale seeläbi lausa raamatute kaupa erksaid ja meeldejäävaid mälestusi. Kaks meest, kes usuvad, et muusika abil on võimalik maailm paremaks kohaks muuta. Need on armsast ning kodusest Viljandist pärit Rauno (23) ja kaugel Melbourne’is sündinud Jonathan (41). Pole vahet, kuhu nad parasjagu satuvad – hea tuju ning positiivne energia käivad neil igal pool kannul. 

Kaks meest, kes loovad armastust. Kaks meest, kes peavad naistest lugu. Kaks meest, kes reisivad kadestamisväärselt palju ning koguvad endale seeläbi lausa raamatute kaupa erksaid ja meeldejäävaid mälestusi. Kaks meest, kes usuvad, et muusika abil on võimalik maailm paremaks kohaks muuta. Need on armsast ning kodusest Viljandist pärit Rauno (23) ja kaugel Melbourne’is sündinud Jonathan (41). Pole vahet, kuhu nad parasjagu satuvad – hea tuju ning positiivne energia käivad neil igal pool kannul.

Saatus viis mehed kokku 2013. aasta suvel ning just siis hakatigi ühiselt muusikat tegema. Kui neilt küsida, kas ainult musitseerides on võimalik ka muretult ära elada, vastavad mehed justkui ühest suust, et kui teha midagi, mida väga armastatakse, siis ei mängi rahaline pool eriti olulist rolli. „Muusika on meid viinud Amsterdami kanalitesse esinema, meid on Itaaliasse pulma lennutatud ning ega Jaapangi enam kaugel pole,” teab Rauno rääkida. „Meile meeldib ilusates kohtades mängida. Sellistes, kus on hea atmosfäär ning mõnus vibe. Nende eelduste puudumisel tõstame muusikaga antud esinemispaiga energia üles,” lisab Jonathan. Mehed on kindlad, et kuhu iganes nad ka ei satu – eranditult alati õnnestub neil kuulajates hea tuju tekitada.

Armastuse tähistamine

Jonathanist ning Raunost on viimasel ajal saanud nõutud pulmalaulikud. „Meie esimene esinemine pulmas toimus selle aasta jaanipäeval Itaalias, Roccaveranos, mis on sõnuseletamatult kaunis koht,” meenutab Rauno. „Inimesi tantsimas ja üheskoos tähistamas näha – see on ju meeliülendav,” arvab Jonathan. „Minul on viimasest pulmast eredalt meeles üks ilus mälestus, kus väike poiss mind vapustavalt vingelt imiteerima asus,” lisab Rauno, kelle meelest on abielu kui selline vägagi pühalik ning ilus tseremoonia, ühendamaks kokku kaht inimest, kes on otsustanud edaspidi vaid teineteise jaoks elada. „Abiellumine on täielik lubadus anda oma elu kellegi teise kätesse ja luua üheskoos harmooniline ning teineteist austav tulevik. Kui ma ühel hetkel abielluda otsustan, siis tuleb sellest kindlasti suur ja meeldejääv pidu,” tunnistab Jonathan, kellel on sobiv naine tegelikult vist juba välja valitud. „Eesti naised on vapustavalt ilusad ning igaühes neis on peidus üks eriliselt soe süda,” teab Austraaliast pärit mees rääkida. Rauno ja Jonathan on mõlemad kindlad, et seni, kui mõlemad suhtepooled hoolivad üksteisest ning teineteist austavad, toimib kõik väga hästi.

Põnevad rännakud 

Kõik, kes on vähemalt korra oma elus reisil käinud, teavad, et põnevate kogemuste aluseks on eelkõige spontaansus. Just tänu spontaansusele on meestel juba tänaseks kogunenud palju erksaid mälestusi, mida vanaduspõlves vaieldamatult tore meenutada on. „Olin juunikuus oma teise bändiga Odd Hugo Saksamaal tuuritamas. Siis tuligi välja, et peaksin Jonathaniga jaanipäeval hoopiski Itaalias aset leidvas pulmas esinema – seega jäin ühel hetkel ülejäänud bändiliikmetest Münchenisse maha, sest juba järgmisel hommikul läks mul lend Milanosse. Õnneks leidsin tänu oma sõbrannale öömaja ühe soomlasest neiu juures. Tema omakorda kutsus mu kaasa oma boyfriend’i poole õhtusöögile. Nii me siis seal olime: kaks Pakistanist pärit noormeest, Horvaatia tüdruk koos sõbrannaga Hispaaniast, mulle öömaja võimaldanud soomlanna ja mina – jaanilaupäeval kahe suupoolega türgi köögi hõrgutisi maitsmas. Sain vaid paar tundi magada, kui pidin metrooga lennujaama minema. Kahe jalaga Milano pinnal, pidin ma eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt autorendist pulmaliste poolt organiseeritud auto võtma. Siis selgus, et mul pole krediitkaarti kaasas ja ilma selleta autot ei väljastata. Nii pidigi peigmehe parim sõber ette võtma kolmetunnise sõidu Milanosse – kõik selleks, et ma õigeks ajaks ilusti pulma kohale jõuaksin. Saime Jonathaniga pulmas ilusti mängitud ning lendasin tagasi Berliini, et Odd Hugoga üks vinge kontsert anda,” meenutab Rauno. „Teine tore lugu juhtus ühel naisteõhtul. Kõik mehed pidid kleite kandma ning peale kontserti ütles üks vanaproua mulle, et oi, kui vallatu noormees! Te näete ilusam välja, kui paljud naised siin saalis!” Loomulikult juhtub ka esinemistel erinevaid ootamatusi, kuid tõelised seiklused toimuvad just vahepealsetel rännakutel, liikudes ühelt kontserdilt teisele. „Mulle on hästi meelde jäänud see, kui mind aastaid tagasi ühe meesterahva poolt Rootsis asuvast tunnelist otse sünnipäevapeole mängima viidi,” lisab Jonathan.

Elustiili ja igavese nooruse saladus

Rauno, kes on oma pesa sisse seadnud järve taga asuvas metsatukas, usub siiralt, et loodusseadused on järgimiseks ning igaüks peaks proovima oma elu võimalikult looduslähedaselt elada. „Maad, kus me elame, tuleks mõistlikult kasutada,” lisab Jonathan. Tuntud ütlus, et inimene on see, mida ta sööb, vastab meeste arvates tõele. „Hästi lihtne on igasugust jama suust sisse ajada. Mida tervislikumalt toituda, seda kergem ja mõnusam on oma igapäevatoimetusi teha,” arvab Rauno. Samuti tuleks mehe arvates une-eelsele rutiinile rohkem tähelepanu pöörata. „Enne magamaminekut tuleks võtta üks mõnus dušš, magamistoa temperatuur võiks jääda kuskil 17 kraadi juurde. Joo üks rahustav tee või tee joogat – nii puhkab kõige paremini välja.”  

Jonathan, kes on 41aastane, kuid näeb välja nagu 30, usub, et nooruslikkuse säilitamine saab alguse juba varasest lapsepõlvest ning midagi üle mõistuse keerulist selles polegi. „Eelkõige pean selle eest tänama oma vanemaid ja nende tehtud otsuseid. Mu ema näeb samuti oma vanuse kohta väga hea välja. Vanavanemad, kes on juba oma üheksakümnendates, kihutavad endiselt omapäi autoga ringi. Usun, et kõige olulisemaks on hetkes elamine ja selle nautimine. Ei tohi lasta stressil ja muredel enda üle võimust võtta. Elu ei ole miski, millesse liiga tõsiselt suhtuma peaks. Minu vanaisa naerab lakkamatult, ta teeb seda isegi läbi une ning äratab vanaema sellega öösiti tihti üles. Ka mu vennad on parajad naljaninad – seega kasvasin üles ümbritsetuna naerust ning lõbutsemisest. Nüüd on mul Rauno, kellega koos musitseerida ning kes mind alatihti naerma ajab – võibolla see saladus just nii lihtne ongi? Naerge rohkem!”

Kui eestlasi peetakse üldiselt suhteliselt kinnisteks ja tusasteks, siis Jonathan ning Rauno nii ei arva. „Eestlased avanevad järjest rohkem ja nad kõik on täis armastust ning headust,” kostavad mehed kui ühest suust. Kui sina, armas lugeja, tunned aga, et sinu ellu võiks kuuluda rohkem positiivsust, siis otsi need kaks toredat ning elurõõmust pakatavat meest üles! Hea tuju on ju nakkav!

 

Tekst: Heidi Ruul

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar sügis 2015