Mehelik ja naiselik energia ehk kuidas paremini vastassugu mõista

Meeste ja naiste erinevused, armumine ja armastus on teemad, mis on alati aktuaalsed. Need puudutavad meie elu ja tugevate tunnete puhul sügavalt ka meie hinge. Me oleme erinevad füsioloogiliselt, me mõtleme ja tunneme erinevalt, me suhtume ja käitume erinevalt, me isegi armastame erinevalt, kuid sügaval hingetasandil oleme sarnased, rohkem kui oskame arvata ja meie vajadused ning igatsusedki on üsna identsed. Igas mehes on naiselik alge ja igas naises on  midagi mehest. Lihtsalt me ei teadvusta seda alati ja ei taha tunnistada endale ega teistele, et meis võib olla midagi vastassoole omast. Pole ju mehele komplimendiks kui talle öeldakse, et käitud nagu naine ja ükski naine ei taha näida mehelik. Nii juurdunud on arhetüübid mehelikkusest ja naiselikkusest ja nende erinevusest.
 
Käisin mõned päevad tagasi holistilise psühhoterapeudi Marina Paula Eberthi loengul, kus ta rääkis Anima ja Animuse rollist meeste ja naiste suhetes. C. G. Jung on öelnud, et Anima ja Animus kuuluvad Mina ja Varju järel inimese nelja kõige olulisema arhetüübi hulka. Mina on minu teadlik mina ja Vari on alateadlik mina. Anima on naiselik alge ehk energia mehes, Animus on mehelik alge ehk energia naises. Anima ja Animus on osa sellest mõjutusest, mis saadab meie igapäevast elu ja kujundab suhteid.

Mehe jaoks on kõik selge ja konkreetne, mõistusepärane ja ratsionaalne, ta on energiline ja kuum. Tema prioriteedid on vabadus, missioon ning eluülesandeks on leida eesmärk. Kui ta pole teadlik oma alateadlikust Animast, siis ta kardab tundeid, sellel teemal rääkimist ja suhte määratlemist. Tunnetemaa on tundmatu maa – ebamäärane ja „naiselik“. Hirmutav võib näida eneseavamine, õrnuse ja haavatavuse näitamine, andumine, naise tunded tema vastu ja ka tema enda tunded naise vastu. Suhte keeruliseks muutumise ajal tunneb ta vajadust alla anda ja jalga lasta ning tihti seda teebki. Tal on lihtsam ise enda eest vastutada ja loobuda enda jagamisest, ühendusest, kokku kuulumisest, ja –sobitumisest. Mehe jaoks on lihtsam loobuda armastusest kui vabadusest. Isegi siis kui ta armastust väga vajab ja igatseb.

Naise jaoks on kõik tunnetuslik, tema olemus on muutlik, isegi ehk pisut jahe. Tema prioriteedid on armastus, elamine, kogemus ja tunded ning eluülesandeks on armastada. Kui naine pole teadlik oma Animusest, siis on tal raske iseseisvaid otsuseid vastu võtta, domineerida, end kehtestada, valida oma tee, leida eneseteostus sõltumata teistest inimestest. Tal on raske öelda „ei“ või väljendada kõvahäälselt oma vajadusi ja ootusi ning  seda, mis talle ei meeldi, mida ta tahab muuta. Lihtsam on elada mehe elu, toetuda talle, sõltuda temast ning suhte ebaõnnestumise korral süüdistada meest oma elu rikkumises. Naise jaoks on lihtsam loobuda oma vabadusest kui armastusest. Isegi kui viimane hinge ei toida ja haiget teeb.
 
Erinevused erutavad meid, tõmbavad teineteise poole, kuid samas tekitavad palju probleeme, lahkhelisid ja vahel ka ühe poole lahkumist. Erimeelsused paisuvad nii suureks, et enam ühisosa näha ei osata. Vastastikused armastavad tunded kaovad vastuseisu ja vimma taha. Me tunneme, et teine inimene ei mõista meid, ei hooli, halvustab või ignoreerib meie vajadusi. See võib väga palju haiget teha.

Mida teadlikumad me oleme oma erinevustest ja sarnasustest, seda lihtsam on. Elada. Armastada. Näha teist inimest oma kõrval luust ja lihast, ebatäiusliku, kuid siiski väga kalli ja erilisena. Hoidmist ja armastamist väärivana.

Marina Paula Eberth soovitab Anima ja Animuse teadlikku integratsiooni. Naisel tuleks arendada endas parimaid Animuse omadusi: olla iseseisev oma valikutes, öelda otse, mitte ümber nurga, kui midagi ei meeldi, väljendada julgelt oma soove ja vajadusi. Siinkohal sobib väga hästi ära mainida naistele omaseid käitumismustreid nagu näägutamine, vingumine, pisiasjades norimine ja samas põhiprobleemist rääkimata jätmine. Tavaliselt sellise pisiasjades norimise ja virisemise taga on sügavam vastuolu või probleem, mida naine ise ei teadvusta või ei julge avalikustada, sest kardab mehe hukkamõistu või hülgamist. Kuid keskendudes kõrvalistele pisiasjadele ei kao probleem, vaid süveneb kuristik mehe ja naise vahel.

Mehel tuleks omakorda näidata oma haavatavust, õrnust, mitte karta, tõrjuda, endasse tõmbuda ja põgeneda, vaid tunnetesse süveneda ja neid väljendada. Siinkohal on kõigile naistele tuttav mehe kaitsepositsioonile asumine, teema ignoreerimine või püüe jalga lasta kui on vaja suhet määratleda või selles esinevatest probleemidest avameelselt rääkida. On tõeliselt mehelik väljakutse jääda kohale ja olla teadlik, vastuvõtlik, kui meest peaks tabama naise tunnetetulv, ükskõik siis, kas positiivne või negatiivne. Naine hindab kõige rohkem meest, kes armastab teda ka siis, kui ta pole oma parimas vormis. Selline mees on naise kangelane.

Samas peaks integratsioonipüüde kõrval iga mees ja naine teadlikult arendama enda soole iseloomulikke parimaid omadusi ja vastassoos tunnustama ning nägema eelkõige head. Igas inimeses on midagi head, kuid tihti me märkame ja väljendame just halba ja häirivat. Parimad mehelikud omadused, mida hindab enamus naisi, on: otsuse- ja sihikindlus, vastutusvõime, julgus ja ettevõtlikkus, oskus pühenduda ja armastada, olla õiglane ja leidlik.
Naise parimad omadused, mida mehed tunnustavad, on: õrnus ja kannatlikkus, perele orienteeritus, hoolitsemine oma keha ja vaimu eest, hingeselgus ja ehedus, võime armastada siiralt.

Anima ja animuse integratsiooni tagajärjel sünnib harmooniline isik, kes tunneb sügavaid tundeid, on pühendunud, oskab ja julgeb armastada, teeb läbimõeldud, ratsionaalseid ja julgeid otsuseid, väljendab oma soove ja vajadusi ning arvestab teiste omadega. Harmooniline inimene elab südame ja peaga kooskõlas, ta teeb kõik endast oleneva, et luua endale õnnelik elu ning annab endast parima, et tema lähedased oleksid samuti õnnelikud.



Katrin Niit