Mehine ja suure südamega modell Arkadi Kaldormin

Kui Eestis on tuntud nägusid meessoost modellidena, siis Arkadi on kindlasti üks neist. Tema paljudest moeajakirjadest, reklaamplakatitelt ja moeetenduste lavadelt vastu vaatava näolapita ei kujutaks Eesti moeilma enam ettegi. Milline näeb välja kaadritagune elu, mis on ühe tagasihoidliku linnapoisi unistused ning kuidas tulla toime kiire ja ettearvamatu elurütmiga, räägib kaamerasilma lemmikkangelane ise.

Milline oli sinu modelliloo algus? Kas see oli traditsiooniline, nagu vana hea „elas kord“ või ei olnud see sugugi nii muinasjutuline?
Tegelesin lapsest saadik spordiga ega osanud modellindusest mõeldagi. Vaatamata sellele et paljud sõbrad, tuttavad ja isegi õde rääkisid mulle mu varjatud potentsiaalist ja soovitasid kuskile agentuuri oma pilte saata, ei võtnud ma nende juttu tõsiselt ning pigem naersin selle üle. Suur pööre aga juhtus ilusal suvepäeval, kui jalutasin mööda vanalinna tänavat ja vastu tuli „hea haldjas“ Beatrice, kes lubades mulle helget tulevikku, kutsudes oma agentuuri. Tol hetkel mõtlesin: „Aga miks mitte proovida?“ ja otsus oli langetatud. Agentuuri tulles tehti minust mõned pildid ja Beatrice pakkus mulle lepingut.

Millele võlgned oma eduka modellikarjääri? Kas see on su enda pika töö tulemus või õnnelik juhus?
Alguses muidugi tänu Beatrice’ile, kes mind paljudele tellijatele aktiivselt pakkuma hakkas ja tema vaev kandis vilja – kohe algasidki lugematud fotosessioonid ja moeshow’d. Väga põnev oli ennast kuskil ajakirjades või kogunisti kaantel näha ja pean tunnistama, et ei suuda endiselt oma silmi uskuda. Arvan, et olen selle ära teeninud, sest alguses olin väga arg ja kartsin pildistamist. Oskused tulid aga kiirelt ning nüüd läheb asi sujuvalt ja kartmatult.

Kas sinu ideaalse keha saladus seisneb suures nälgimises ja heas dieedikunsti valdamises või on asi hoopiski geenides?
Minu puhul on asi geenides. Ma pole kunagi oma kehakaalu teadlikult jälginud ega dieete pidanud. Kõik minu suure pere liikmed on kõhnad ja modellindus ei ole meile võõras, sest üks minu õdedest on samuti modell. Ise söön kõike. Isegi rämpstoitu. Näiteks eile kugistasin töö juures ühe burgeri alla!

Mis kell ja millega algab sinu argipäev?
See täitsa oleneb päevast ja sõltub nii-nii paljust. Modellitöö ei näe ette mingit kindlat graafikut. Vahel juhtub nii, et helistatakse keset päeva ja kutsutakse paari tunni pärast pildistama, või on hoopis nii, et pean põhitöö graafiku üle vaatama, et ootamatust fotoshoot’ist osa võtta. Õnneks on praeguseni kõik minu tööandjad ja kolleegid sellesse mõistvalt suhtunud ja mingeid probleeme pole tekkinud.

Kas sind tuntakse tänaval ära?
Ära tuntakse tihti ja tullakse isegi küsima, kas ma olen modell. Kord istusin rahulikult Katusekohvikus ja minu juurde tuli üks teenindaja, kes soovis koos pilti teha. Siis aga tõi ta kuskilt ajakirjast välja rebitud foto minust ja palus isegi autogrammi ning pani selle baarileti kõrvale seinale rippuma. Teine kord aga kohtasin tööl olles välismaalasi, kes ütlesid, et tulid just Riiast, kus nägid mind ühe kaubanduskeskuse reklaamplakatil, millest mina isegi teadlik polnud. Sellised kogemused on alati väga meeldivad ja teevad mind õnnelikuks. Üritan alati igale komplimendile hea sõnaga vastata.

Kas oled kunagi omal nahal tunda saanud ka meeste huvitatud pilke?
Ka seda juhtub vahel, aga ma suhtun säärastesse olukordadesse tolerantselt, sest peamine on inimese hing, mitte orientatsioon. Peaasi, et keegi otseselt külge kleepuma ei hakkaks! (Naeratab tagasihoidlikult.) Ka minu sõpruskonda kuulub palju mittetraditsiooniliste vaadetega poisse, kes on väga toredad inimesed ja osalisest seetõttu suhtungi sellesse normaalselt. Muidugi on naljakas vaadata, kui keegi tuleb klubis külge lööma, hakkab komplimente tegema või küsib konkreetselt, keda ma isiklikult eelistan. Selle peale pean küll küsijaid kurvastama… 

Kas sul on mõni etalon, kellele aeg-ajalt alt üles vaatad?
Ühtki nime ei oskagi öelda. Üritan kõikidelt huvitavatelt inimestelt midagi õppida ja eeskuju võtta.

Kas jõuad modellinduse kõrvalt tegeleda ka hobidega? Mis sind kõige rohkem köidab?
Minu jaoks on modellindus ka hobi. Ma pole seda kunagi väga tõsiselt võtnud. Kuna viimasel ajal on nii palju tööd olnud, hakkasin sellesse ka vastavalt suhtuma. Mu tase ei ole nii kõrge, et saaksin lubada endale iga päev välismaal casting’utel käimist. Teisi hobisid on mul lausa lugematu hulk: kümme aastat tegelesin balletiga. Mul läks väga hästi ja esinesin isegi Estonia teatris. Siis läksin judotrenni, kus minust sai mitmekordne Eesti meister ja karika omanik ning rahvusvaheliste turniiride võitja. Minu peamine kirg on aga jalgpall. Tegelen sellega juba lapsest saati ja üritan sellele muude tegevuste kõrvalt alati aega leida. 16-aastasena algasid tõsisemad treeningud Floras, kus mängisin täiskasvanutega ja olin alguses teise, seejärel esimese liiga jalgpallur. Jõudsin palli taguda mitmete praeguste edukate sportlastega, kellest mõned nüüd ka välismaal mängivad. Tänaseni mõtlen, et võiksin nendega samal tasemel mängida, kuid üle-eelmisel hooajal saadud trauma tegi valiku minu eest. Vigastasin põlve nii õnnetult, et arstid soovitasid spordile „ei“ öelda. See oli šokk ja kogu elu mõte kadus mõne hetkega. Elu oli aga helde ja operatsiooni tegi üks Eesti parimaid kirurge, kes andis vaatamata kõigele lootust. Pärast kolme karkudel veedetud kuud ei saanud ma poolteist aastat spordiga tegeleda. Unistust pole ma aga hetkekski maha matnud ja nüüd olen jalgpallis tagasi. Olen maksimalist ja tänu sellele saavutan edu kõiges, millega tegelen.

Kuulujuttude kohaselt on modellid tigedad ja konkurendi kõrvaldamiseks kõigeks valmis. Kuidas suhtud sina konkurentidesse?
Kõik inimesed on muidugi erinevad, kuid mis puutub minusse, proovin alati positiivne olla ja pigem teisi aidata. Teisi modelle ma konkurentidena ei võta. Mul on selles sfääris palju sõpru. Tallinn on ju nii väike linn, kõik tunnevad üksteist. Annan nõu ka karjääriredeli alguses seisvatele modellidele, kellel on sel alal potentsiaali. Õpetan neid poseerima, värban inimesi agentuuridesse ja soovitan fotosessioonidele.

Millised on seni olnud sinu karjääri põnevaimad ja inspireerivaimad fotosessioonid?
Meeldejäävaim koostöö oli New Yorgi kurikuulsa fotograafi Luke Gilfordiga, kes oma artistliku ja kergelt seksuaalse kallakuga stiili poolest meenutab natuke Terry Richardsoni (skandaalne moefotograaf Ameerikast – toim). Fotosessioon toimus ühes hotellis ning Luke’il oli kaasas terve tiim asjatundjaid. Temaga töötades tundsin, mis on olla oma ala tõeline professionaal. Ta oskas nii hästi pildistada, et kogu protsess inspireeris. See oli meeletu, pidin võtete ajal peaaegu paljaks võtma!

Kes on sinu lemmikud kodumaised disainerid? Kas oled nendega koostööni jõudnud või on see pigem tulevikuunistus?
Eestis on väga palju häid ja talendikaid disainereid. Ei oskagi kohe kedagi eraldi välja tuua, sest hindan nende kõigi töid kõrgelt. Viimati töötasin Kristjan Steinbergiga, kelle kollektsioonid olid esindatud ka Londoni moenädalal. Eestis näitas ta oma rõivaid aga FIBITi raames ning tundsin jällegi tõelise professionaaliga koos töötamisest rõõmu. Temal oli tõeline modellide casting, kus 40 poisist valiti vaid kümme. Ettevalmistus oli samuti ülipõhjalik. Iga asi õmmeldi konkreetse modelli mõõtude järgi ümber. Fitting’ul oli kaasas õmbleja ning iga riideese istus pärast nagu valatult! Varem pole ma Eestis kunagi kokku põrganud olukordadega, kus isegi casting’ul pildistataks ja runway-eelne proov kestaks kaks-kolm tundi. Kõik pidi olema ideaalne, harmoneeruv ja sujuv.

Kui kaua kulutad aega igahommikusele enesekorrastamisrituaalile?
Olen väga lihtne poiss ja ei saa öelda, et hullult enda eest hoolitseks. Ma ei kasuta mingeid kreeme ega tee endale soenguid. Piirdun sellega, et käin duši all ja isegi parfüümi ei kasuta ma igapäevaselt. Lemmiklõhn on mul siiski täitsa olemas ja selle loojaks on ei keegi muu kui John Richmond. Üldiselt olen väga loomulik ja hindan naturaalset ilu.

Mis teeb inimese sinu silmis atraktiivseks? Kas hindad teisi tihti välimuse järgi?
Välimus mängib alati olulist, kuid mitte peamist rolli. Tihti vaatan, mida inimene kannab, kuid ennekõike on tähtis enesekindlus. Seda on kohe näha! Just enesekindlus muudab inimese atraktiivseks, seda võimendavad lihtsus ja loomulikkus.

Millised on sinu tulevikuplaanid? Kellena näed end 30 aasta pärast?
Neid plaane on nii palju, et rebi end või tükkideks. Näen endas nii palju erinevaid potentsiaale, et ei teagi, millele ennast täielikult pühendada. Elu on alles alguses ja proovin sellest igal juhul maksimumi võtta ja haaran igast heast võimalusest kinni. Tahaksin proovida kinokarjääri. Tegin isegi lühikese debüütfilmi, kus pearollides olid Maria Advjuško ja Ivo Uukkivi. Mina olin seal armukese rollis. Väga meeldiv oli selliste inimeste kõrval olla, rääkimata nendega üheskoos töötamisest. Praegu sain ka teise filmipakkumise ühelt Venemaa režissöörilt, kes vaatas mu pilte ning leidis minus just selle look’i, mida ta oma filmis näha soovib. Olen mõelnud ka oma modellikooli ja klubi avamisest. Üldiselt on plaanis elada õnnelikku elu, ideaalis kolme lapsega. Tahan saada kaks tütart ja ühe poja – vähemaga ei lepiks. Soovin olla hoolitsev isa ja armastav abikaasa.

Kristiina Virt
Buduaar Shopping suvi 2012