Mihkel Raud:

Mihkel Raud (38) on edukas nii televisioonis, raadios, ajakirjanduses kui ka muusikas. Kõige aktiivsemalt tegeleb ta hetkel saatega „Eesti otsib superstaari”. Küsisime kommentaare saate kohta ning uurisime pisut ka tema hingeelu.

Kes on hetkel sinu favoriit saates „Eesti otsib superstaari”?
Neid on hetkel päris mitu. Birgit mulle väga meeldib ja Luisa on väga hea ning Taavi on viimased paar korda olnud päris tubli. Raimondo on muidugi ka väga hea.

Kas ma saan õieti aru, kui ütlen, et kõik peale Rivo?
No Rivo on igati sümpaatne ja tore inimene. Me ju lava taga kõik ikkagi suhtleme, kuid vokaalselt on temast kindlasti võimekamaid. Põhimõtteliselt on nii, et kui  Rivo välja ei kuku, siis see on minu jaoks ebaõiglus.
 
Kes on olnud läbi aegade Sinu lemmik saates „Eesti otsib Superstaari”?
Neid on ikka päris mitu olnud. Mulle meeldis väga Julia, kes kahjuks ei pääsenud stuudiovoorust edasi. Kristiina-Sandra Saumann meeldis mulle samuti. Tema jõudis ka stuudiovooruni. Minu arvates oli ta väga hea ja ma arvan, et teda oleks põnev praegu ka finaalis vaadata. Marilin Kongo oli mingis saates väga lahe. Kõik ilmselt ei tulegi kohe korraga meelde. Üldiselt on ikka päris palju olnud häid lauljaid.

Kui Sa oleksid vanuses, mis võimaldaks Sul saatest ise osa võtta, kas Sa oleksid seda teinud? Kas Sul on vaimusilmas ka välja mõeldud, kes võiks olla Sinu õuduste kohtunik?
Eks ma olen sunnitud ütlema, et ma oleksin võtnud osa, aga väga raske on mõelda, mis ma oleksin teinud 20 aastat tagasi. Ilmselt oleks minu jaoks olnud see auhind niivõrd ahvatlev ja meelitav, et küllap ma oleks ikka  osa võtnud. Minu õuduste kohtunik oleks ilmselt olnud Silvi Vrait.

Kas Sa oled sarjast „Eesti otsib superstaari” juba väsinud ka?
Ei ole, ausalt öeldes. Seda on olnud algusest peale hästi tore teha ja seltskond, kes seda saadet teeb, on väga tore. Nüüd ongi veel neli saadet jäänud- need toimuvad Pärnus.

Oled Londonis ajakirjandust  õppinud. Miks just London?
Mul oli väga palju erinevaid põhjuseid. Mu isiklikus elus oli keeruline etapp ja ma tahtsin Eestist natukeseks eemale saada. Ja selle asemel, et niisama minna kuskile aega surnuks lööma, mõtlesin ma, et võiks ju omandada kraadi. Saatsin vajalikud paberid ära ja saingi kooli sisse. Tegelikult oli see ülikoolis õppimine vaid üks osa minu Londoni projektist. Ma käisin hästi palju kontsertidel, teatrites ja kinos. Elasin sellist metropoli elu. Minu jaoks oli kogu selle projekti olulisem osa õppida mujal elades vaatama Eestis toimuvaid asju teise pilguga ja neid ümber hindama.

Kas oled hetkel ka mõnes bändis tegev?
Ikka jah! Singer Vingeris olen. Mr. Lawrence-iga teeme ühekordse esinemise Rabarockil.

Kas suitsule ja alkoholile ütled endiselt „ei”?
Jah, põhimõtteliselt küll! Viimati ma jõin 17 aastat tagasi. Kuna olen alkohoolik, siis ma ei tohi endale alkoholi lubada, küll aga joon alkoholivaba õlut.

Oled ühes intervjuus maininud, et Sulle meeldib süüa teha. Millised on Sinu lemmiksöögid, mida sööd ja mida valmistad?
Süüa meeldib rohkem kui süüa teha. Ma ei ole väga laiahaardeline söögitegija. Mul on lihtsalt mingid toidud, mis päris hästi välja tulevad. Süüa meeldib mulle igasuguseid erinevaid toite. Kohe väga! Mul eksisteerivad pigem lemmiköögid kui lemmiksöögid. Väga meeldib näiteks Tai-, Jaapani- ja Hiina  köök.  Ei saa unustada ka Vene kööki. Samuti ka Itaalia köök, kuigi ma olen pigem seda meelt, et see on rohkem Hiina köögi edasiarendus. Kõik need pastad on ju tegelikult pärit Hiinast!
Ise oskan valmistada Tai köögi toite ja ka mõned pastatoidud tulevad mul päris hästi välja. Tavalist keedukartulit ja kastet ei oska ma eriti teha, küll aga naudin selliste toitude söömist. Kartulikoorimine on ka muidugi probleem omaette!

Sa tegeled väga paljude asjadega. Mis on Sinu põhitöö?
Ma olen tööl Eesti Päevalehes, kuigi ma seal kohal ei käi, vaid ajan oma asju väikeses kodukontoris. Peale selle on mul veel väikene üheinimese firma, mille alt ma teen oma raadiosaateid ja teleprojekte ja natuke muusikaasju. Aja ja töömahu suhtes on nad kõik tegelikult vist võrdsed.

Kuidas Sa jõuad kõike oma asju teha? Kust Sa oma energia ammutad?
Kui päris aus olla, siis mul jääb aega ülegi. Aga energiaga on nii, et eks ta hakkab vaikselt otsa ka saama. Eks teda on võimalik ka ammutada oma hobidega tegeledes.

Räägi meile oma hobidest!
Mul on viimasel ajal tekkinud uusi hobisid. Võibolla on need tingitud saabuvast keskeakriisist. Mind on hakanud huvitama ekstreemsemad asjad, mida ma viis aastat tagasi poleks ette kujutanudki. Praegu ma teen näiteks mootorratturi lube. Mulle väga meeldib mootorrattaga sõitmine. Ja talvel käisin suuskadega mäest alla laskmas, mida ma polnud ka varem kunagi teinud.

Kas Sul on midagi, mida Sa kardad ka?
Muidugi! Näiteks kardan ma lennukiga lendamist, kuigi ma pean lendama päris palju. Mul on klaustrofoobia ja mulle ei meeldi lifti kinni jääda. Ma küll sõidan liftiga, aga siiski pelgan.

Kas Sa oskad puhata?
Ma arvan küll, et ma oskan. Need minu hobid on hästi toredad asjad, et nende tegemise ajal ei ole võimalik millelegi muule mõelda. Ja nii hästi kui suusatades pole ma vist kunagi puhanud. Mulle meeldib üldiselt palju reisida, eriti külastada erinevaid linnu. Viimaste aastate  jooksul olen ära õppinud ka mere ääres lösutamise. Vanasti ma seda ei kannatanud.

Päevitamise?
Nojah, me võime seda niimoodi nimetada, aga tavaliselt ma alati kreemitan ennast ja siis tõmban pikkade varrukatega särgi selga ning  üritan varju all olla. Ma olen lihtsalt ühe korra nii totaalselt ära põlenud, et teist korda enam ei taha.

Kas Sa naudid elu linnas või eelistaksid elada maal?
Mulle meeldib linnaelu. Maal elamise kohta võin öelda, et never say never, kuid ma arvan, et mul hakkaks seal lihtsalt igav.

Kas Sa loed enda kohta avaldatud intervjuude kommentaare ka?
Ei. Ma ei loe üldse internetikommentaare.

Igal alal, kus Sa hetkel tegutsed, oled Sa edukas. Kas Sul on veel kuhugi pürgida?
Kindlasti on! Tavaliselt tulevad kõik asjad väga juhuslikult. Ma ei planeeri asju, kuigi viimasel ajal olen hakanud juba mõtlema, et mis võiks selle aasta lõpus olla.

Kas Sinu lapsepõlv oli huvitav või olid Su vanemad kirjutamisega täiesti hõivatud ja Sa pidid endale ise tegevust leidma?
Mul oli väga tore lapsepõlv. Eks ma muidugi pidin ka töid ja asju tegema, aga ma ei mäleta, et ma oleksin tähelepanuta jäänud. Ema kirjutas mul üldse sedasi, et sõitis kuuks ajaks minema Venemaale. Kirjanike Liit komandeeris sinna oma liikmeid aeg-ajalt. Ja seal ta kirjutas oma asjad ära ja tuli tagasi. Isa kirjutas tavaliselt hommikul vara.

Ka Sinul on vaimsed huvid nagu Sinu vanematelgi. Mis Sa arvad, kas see võib olla geneetiline?
Jah, ma arvan küll, sest vanemate poolt mingit suunamist küll ei toimunud. Nad pigem toetasid neid huvisid,  mis mul tekkisid. Isa ostis mulle tolle aja kohta ikka väga kalleid kitarre. Võibolla nad suunasid mind, aga ma ei saanud sellest lihtsalt aru.

Kas Eesti noorel on reaalne võimalus saada superstaariks, kes on tuntud kogu maailmas? Ma pean seda siiski ebatõenäoliseks. Tore on, kui selle poole püüeldakse. Vannilla Ninja edu Saksamaal on kahtlemata tähelepanuväärne ja suur asi, mis siis, et see kõik oli suhteliselt lühiajaline. 
Alati võib mõelda niimoodi, et  kui tuleb siia näiteks Moldovast mingi esineja, kes on väga andekas ja tugev laulja ja kelle eluunistus on lüüa läbi Balti riikides. Miks me peaksime teda kuulama, kui meil on siin omad esinejad? Meie inimesed on Ameerika või Inglise turu jaoks sama, mis Moldova esinejad. Kui me niimoodi suudame mõelda, siis me saame aru, et selline edu on suhteliselt ebatõenäoline.
See peaks olema mingi eriline omadus, kuidas selline edu saavutada, aga kõik need erilised on ka juba olemas.

Mida Sa hindad inimestes?
Huvitav, ma pole sellele kunagi niimoodi mõelnud. Ma arvan, et see on pigem selline äratundmise asi, et kui inimene on sümpaatne ja olemiselt lahe, siis ta võib olla minu sõber. Mulle ei meeldi pealetükkivad inimesed. Võibolla sellepärast, et ma olen ise selline agressiivne ja pealetükkiv, mitte et ma oleks domineerija. Tegelikult ma räägin suhteliselt vähem kui inimesed arvavad.

Kas Sa usud sellesse, et on võimalik leida endale õige partner kogu eluks?
Ma arvan küll. Tõenäoliselt võib ellu tulla teatud ahvatlusi, kuid kui ratsionaalselt läbi mõelda ahvatlus ja olemasoleva pere väärtus, siis need ei ole minu jaoks võrreldavad. Väga lihtne on tõsist suhet kaotada, aga sinna asemele midagi leida on ikka väga keeruline. Mida vanem Sa oled, seda raskem on endale kaaslast leida ja see kehtib nii naiste kui meeste puhul, sest Sinu turuväärtus langeb päevadega. Ma arvan, et tuleks hoida suhetest kinni ja mitte lasta neil minna.

Teele Teder
[email protected]