MINU ÕNNELIKU KEHA 5 saladust: Helen Kõpp

Mina toitun koostöös kehaga, mis on minu jaoks seni kõige parem viis püsida terve. Näiteks kui ma söön, ütleb mu keha mulle hiljem, kuidas talle see toit sobis, kuidas tundma pani ning kuidas kasutas seal olevaid toiteaineid. Selline koostöö kehaga annab mulle suure usalduse oma isude suhtes. Ükskord oli mul väga suur lihaisu ning juhuslikult andsin vereproovi, kust selgus, et mu rauatase on madal. Teinekord oli mul bakteriaalne tasakaal korrast ära ning mu armas keha tekitas mulle keefiriisu. Tänu neile mitmetele kogemustele ma lihtsalt usaldan, et mu keha on kõige targem toitude valikul. Mu kehale ei meeldi ka liigselt lisatud suhkur toitudes ja jookides või liiga rasvased toidud. Tegelikult on meie kehad võimelised meie eest toituma, tuleb ainult võimalus anda.

See on oluline punkt, mida on raske täita, kuna n-ö vale suhtumine algab juba koolist, kus kõik peavad kehalises kasvatuses palli teatud kaugusele viskama ning staadionil piisavalt kaua jooksma hea hinde saamiseks. Tegelikult on fakt see, et igaühel on omapärane geenikombinatsioon, mis teeb meid igaühe eriliseks. Erinevused on märgata nii spordis kui igapäevaselt. Näiteks on minul sprinterilihased ülekaalukad, mis erinevad pikamaajooksja lihastest. See tähendab, et ma ei saa kunagi armastada pikamaajooksu ega pea end selleks sundima (kuigi olin selles küll väga hea, lihtsalt vihkasin pikamaajooksul). Seevastu armastan jõutreeningut ning sprintimist. Lisaks on mul mesomorfne kehatüüp, mis tähendab, et kasvatan treenides kiiresti lihasmassi. Pealegi on mul vaja väga tihti süüa ja vett juua (kiire ainevahetus). Lisaks vajab mu keha ka palju und. Varem ma häbenesin neid eripärasid teiste inimeste tõttu ning püüdsin mitte liiga palju vett juua, sest muidu kommenteeriti seda. Või oli mul häbi tunnistada, et ei taha sörkimas käia. Neid lihtsaid asju on vaja aktsepteerida, et keha suudaks täiel määral oma funktsiooni täita. Kui ma hakkasin aktsepteerima ning isegi hindama oma eripärasid, kasvas armastus oma keha vastu. Eks keegi aeg-ajalt ikka kommenteerib, kuidas ma küll nii palju magada tahan, aga kui ma tahan olla selge mõistuse juures ja õnnelik, pean seda oma keha heaks tegema.

Nüüd tassin palju beebit ning see tekitab valusid, mida ma ei tohi eirata ning millega tulebki tegeleda. Mulle meeldib ajusid ragistada ja trenni teha ning parim viis nende kahe kombineerimiseks on ratsatreening. Lisaks käin ka MyFitnessi treeningutes mitu korda nädalas, et tugevdada enda kerelihaseid. Mul kipub selg sageli pingesse minema, kuid õnneks aitavad treening, õige massaaž ning rühi järgimine. Ka mitmed protseduurid, mida pakutakse spaas, aitavad toime tulla suurte pingetega kehas. Meie keha on tempel, millele tuleb pakkuda ravi ja puhkust.

Ma ei sallinud lapsepõlves oma sünnipäraseid heleblonde juukseid ega heledat nahka. Teismelisena praadisin end solaariumis, kuna mind narriti valge nahavärvuse tõttu. Ma kannatasin aastaid, sest ei julgenud juukseid värvida – paljud korrutasid mulle, et ma ei tohiks oma loomulikke blonde kiharaid mitte kunagi värvida. Vähe sellest: ma ei julgenud sugugi gooti stiili kanda, sest kartsin sõpradest ilmajäämist. See pidev enda kammitsas hoidmine: solaariumis praadimine, blondi tooni hoidmine, omapärase stiili mittekandmine ei lõpetanud pidevat narrimist. Lõpuks võtsin julguse kokku ja tegin nii nagu sisimas tahtsin: lõpetasin päevitamise ja hakkasin juuste värvimisega eksperimenteerima. Ausalt öeldes enda südame järgi tegemine peatas minu suureks üllatuseks kiusamise ning ma muutusin hulga õnnelikumaks. See kõik päädis sellega, et ma lõpuks armastan oma loomulikku juuksevärvi! Iga uus trend ka möödub ajaga, sealhulgas kehakaal, meigitrendid ning tagumiku suurus. Mis tähendab, et teiste inimeste pärast ei tasu oma keha muuta. Tasub teha kõike ainult enda soovi tõttu ning nii tõesti saabub ka õnn!