MINU ÕNNELIKU SUHTE SALADUS: Liisa

Liisa ja Andres kohtusid peaaegu 12 aastat tagasi - selle aasta 30. mail möödub just nii palju nende esmakohtumisest. Kuigi paari vanusevahe on 19 aastat, leiavad nad mõlemad, et kui suhe on õige, ei oma vanus mingit tähtsust. Juulikuus näeb ilmavalgust ka Liisa ja Andrese neljas laps ning nende suhe ei saaks enam täiuslikum olla, kui see praegu on. 

"12 aastat tagasi toimus üks mõnus lõkkeõhtu, kuhu olid kokku tulnud ühe küla noored ja vanemad inimesed. Mul oli endal siis just üks suhe karidele jooksnud ja olin väikese lapsega üksi. Elasin küll lapse isaga ühes korteris, aga suhe lõppes meil siis, kui laps oli sündinud. 

Olin pisikese magama saanud ja läksin end korraks seltskonda tuulutama. Selleks ajaks oli suurem osa rahvast laiali vajunud ja ainult paar inimest oli veel seal lõkke ääres. Veidi aja pärast läksid needki laiali ja sinna jäi istuma ainult üks mees - Andres. Ma ei tundnud teda ega teadnud kes ta on, aga näha oli, et sellel mehel on midagi südamel ja tahab rääkida. Jäingi siis sinna ja ta avas ennast. Ta rääkis mulle oma elust, minevikust, tunnetest ja soovidest. 

Kui see mees seal niimoodi rääkis, toimus minu sees midagi. Ma ei olnud kunagi varem midagi sellist tundnud. See oli armastus esimesest silmapilgust. Liblikad lendasid kõhus ja üritasin keskenduda tema jutule. Teadsin sel hetkel, et seda meest ma tahan. Pärast seda õhtut hakkasime suhtlema. 2007. aastal tutvusime ja 2010. aprillis kolisime lõpuks kokku. Tal võttis peaaegu 3 aastat aega, et oma endisest naisest oma südames lahti lasta ja mind sinna asemele lubada. Ta ütleb siiani, et olen tema hinge ravitseja," meenutab Liisa tema ja Andrese esmakohtumist. 

Paar on nende aastate jooksul läbi elanud ka väga raskeid aegu. Nimelt pidi Andres olude sunnil 2012. aastal välismaale tööle minema. Kui seniajani olid nad hakkama saanud ilma ühegi tülita ning elasid täielikul idüllis, siis kaks aastat pärast seda, kui mees võõrsile tööle läks, hakkasid tekkima tülid. "Kuigi aastad 2013-2014 olid kõige raskem aeg, otsustasime abielluda. Siis aga keerukas aeg alles hakkas. Mees, keda armastasin kogu südamest nii mitu aastat, mees kes oli mu abikaasa... mu tunded olid kadunud. Meil oli nii raske aeg, et olin täiesti kindel, et esimest abieluaastat me üle ei ela ja lahutame enne.

Ma ei oodanud meest koju, seks oli null, elasime eraldi tubases kui ta tuli, sest ma ei suutnud temaga koos olla. Tegime ühise otsuse vahetult enne aastapäeva, et läheme kahekesi kodust kuhugi eemale, hoopis teise linna. Kasvõi ööks ja vaatame, mis asjast saab. Ma ei oodanud üldse seda päeva. Kartsin. Ma arvasin, et ei suuda temaga ühes autos mitu tundi istuda. Kui kodulinnast välja saime, ei rääkinud me jupp aega ühtegi sõna omavahel, kuni mees hakkas rääkima. Tunnetest, suhtest, igast pisiasjast, mis häirib jne. Me nutsime ja karjusime teineteise peale. Seisime tee ääres ja ootasime maha rahunemist. Sõitsime edasi, kuni toimus murdepunkt. Andres peatas auto, rebis mu ukse lahti, peaaegu tiris mu välja ja... kallistas. Nii kõvasti nagu ei iial varem. Tundsin, et mees keda olin armastanud, ei olnud lakanud mind armastamast. Ja tegelikult tundsin ma sama. Olin oma tunded maha surunud. Me lubasime teineteisele, et juhtugu meie vahel mis tahes, me räägime ja võtame alati teineteist kaissu. Nii on see tänase päevani. Ja meil on traditsioon: igal aastapäeval läheme kuhugi kahekesi. Võtame aja maha. Seni on meil olnud küll kergemaid solvumisi, kuid mitte ühtegi sellist tüli enam nagu see aeg oli," rääkis Liisa.

Kuidas siis Andrese ja Liisa suhe siiani nõnda värskena püsinud on?

1. Mitte kunagi ära jäta rääkimata, mis südamel on. Omavahel suhtlemine on kõige olulisem.
2. Usalda oma partnerit. Olgu kui raske tahes, kuula ja usalda teda. Usaldus on tugeva suhte alus.
3. Mitte kunagi ära peta oma partnerit!
4. Ära lase rutiinil tekkida. Tehke midagi koos. Minge välja, korraldage romantiline õhtu. Meenutage algusaegu, kui ilus see oli. Rääkige palju positiivsetest asjadest, kuid ärge kartke rääkida ka negatiivsetest.
5. Olgu nii raske periood kui tahes, ära unusta oma kallimale öelda, et armastad teda! Ja võtke alati teineteist kaissu!

"Meie vanusevahe on küll 19 aastat, kuid kui suhe on õige, ei ole vanusel tähtsust. Tänase päevani lendavad liblikad mu kõhus, kui temale mõtlen või näen teda. Ja ma usun, et need liblikad ei kao mitte kuhugi. Kahepeale kokku on meil praegu 3 last ja varsti lisandub neljas. Miski ei saaks olla täiuslikum," tõmbab Liisa otsad kokku.