Mis oli Anna-Maria Galojani justkui deja vu?

Noor ja kaunis poliitik Anna-Maria Galojan räägib Buduaarile, et tänu oma vanematele on ta siiani tihe ballettide, ooperite ning kontsertide külastaja. Viimasel ajal on Anna-Mariat köitnud väga ka muusikalid ning samuti meeldib talle ernevaid filme vaadata. "Filmidest nautisin eelmisel nädalal "Wall Street: Raha ei Maga", mis kujunes minu jaoks huvitavaks deja vu'ks!"

Anna-Maria arvates peavad kultuurielamused olema spontaansed ja sõltuma konkreetsest üritusest, et pakkuda täies mahus hingele naudingut. "Ei saa sarnaselt sporditreeningutele teha endale plaani, et iga nädal külastan kino, kord kuus käin ooperis ja kaks korda teatris. Vaatan ja kuulen neid asju, mis on huvitavad minu lähedastele ja mulle," jutustab ta. "Nii ballett, ooper, sümfooniakontserdid kui teatrite külastus on kuulunud tänu mu vanematele, kes ise on suured balletomaanid, minu kultuurielamuste kohustuslikku „menüüsse” varajasest lapsepõlvest." Anna-Marial on aastatega välja kujunenud ka oma lemmikud klassikalised etendused, mida ta korduvalt vaadata ei pelga. "Nende hulka kuuluvad nii Adolphe Adami ballett "Giselle", mida olen vaadanud väga erinevates maailmapaikades, kui ka Giuseppe Verdi ooperid. Viimaste puhul on suurepärast "hingetoitu" pakkunud oma etendustega just meie Estonia ooperiteatri trupp," lisab ta.

Filmide žanrid, mida Anna-Maria vaatab, on üsna erinevad. "Sinna mahub dokumentaalfilmidest komöödiateni. Olles üles kasvanud vanal heal Prantsuse ja Itaalia filmiklassikal, ei puudu need ajatud filmiteosed loomulikult ka kodusest filmoteekist," räägib ta. Kuid Anna-Maria ei vaata ainult kodus filme. Sõpradega kinos käimine on Anna-Maria arvates mõnus ja lõõgastav õhtu veetmise võimalus ning seda juhtub tema sõnul üsna tihti. "Näiteks eelmisel nädalal käisin vaatamas filmi "Wall Street: Raha ei maga", mis oli huvitav, kaasaegne ja mõtlemapanev film ning väärikas järg Oliver Stone'i 1987. aastal valminud linateosele. See kujunes minu jaoks huvitavaks deja vu'ks, kuna just enne filmi vaatamist olin Londonis Chelsea Art Klubis Wall Streeti teematilisel must-valgete piltide fotonäitusel, mis kajastas just Wall Streeti 60ndatel," seletab ta.

Lisaks eelnevatele kultuuriüritustele on aktiivne Anna-Maria sageli Suurbritannias reisides midagi uut ka enda jaoks avastanud. "Viibides tihti töö ja õpingute asjus udusel Albionil, olen hakanud rohkem külastama muusikale. London on tuntud oma heade muusikalide traditsiooniga. Viimati vaatasin oktoobri alguses Andrew Lloyd Webberi "Love Never Dies" etendust. Eriliseks tegi muusikali ka see, et selles löövad kaasa kaks minu head tuttavat!" 

Tene Sommer