NAUDING, MIS VÕIB rikkuda elu
Pilt: Shutterstock

„On rõõm tõdeda, et endast lugupidav naine julgeb alati abi otsida ega häbene seda,“ ütleb Tallinna Eriarstikeskuse naistearst Kristina Kuhi  ja lisab: „Küll aga võib suvehooaega pidada natuke ohtlikumaks, sest puhatakse ja võib-olla tehakse ka julgemalt rutakaid tegusid, millel võivad olla tõsised tagajärjed.“

Eestis on suguhaiguste esinemine langustrendiga ja seda just tänu naiste teadlikkuse tõusule. „Üldiselt on naised ajaga muutunud palju terviseteadlikumaks kui varasemalt ja naistearsti külastatakse reeglina kord aastas. Sagedamini kui kord aastas tullaksegi eelkõige siis, kui on tekkinud uus seksuaalpartner või kui ühel partneritest on kahtlus ja/või juba tuvastatud mõni sugulisel teel leviv haigus ning soovitakse end kontrollida nende haiguste osas,“ ütleb Kuhi.

Enamlevinud haigus Eesti naiste hulgas on klamüüdia. „Toetudes Terviseameti nakkushaigustesse haigestumise registrile aastast 2018 on haigestumine üldjoontes aastaringselt sarnane. Näiteks 2018. aastal oli klamüüdiat enim diagnoositud mais ning septembris kõigest kuue võrra rohkem kui jaanuaris, seega aastaringselt number väga ei muutu. Küll aga võib suvi olla natuke ohtlikum, sest puhatakse ja võib-olla tehakse ka julgemalt rutakaid tegusid, millel võivad olla tõsised tagajärjed.“

Mida peaksime teadma?

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI) ehk suguhaigused levivad peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Osa nakkusi levib lisaks ka vere kaudu, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus. Mõned suguhaigused on ravitavad, teised aga mitte.

Peamine suguhaiguste levikutee on kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teisele. Pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast või samast soost – risk nakatumiseks on kaitsmata vahekorra puhul igal juhul.

Mõned seksuaalsel teel levivad infektsioonid, eriti klamüdioos ja gonorröa, võivad kulgeda ilma sümptomiteta ning seetõttu ei pruugi inimene ise nakatumisest teadlik olla. Sellest hoolimata võib nakatumine põhjustada hiljem palju erinevaid probleeme: väikese vaagna põletikulist haigust, kroonilist vaagnavalu sündroomi, emakaväliseid rasedusi naistel ning viljatust nii naistel kui ka meestel. Sõltumata sümptomite olemasolust või puudumisest võib inimene kaitsmata seksuaalvahekorras teist nakatada või ise nakatuda.

Ükski seksuaalsel teel leviv infektsioon ei kao iseenesest. Suurem osa neist on hästi ravitavad, näiteks klamüdioos, mükoplasmoos, gonorröa, trihhomoniaas ja süüfilis. Samas viirusnakkuseid, mis levivad ka seksuaalsel teel, näiteks herpesviirust ja HI-viirust, ei ole võimalik n-ö välja ravida.

Kuidas sugulisel teel levivaid infektsioone diagnoositakse?

Osade STLI-de puhul võetakse proovimaterjal suguteedest. Näiteks klamüdioosi, trihhomoniaasi ja gonorröa diagnoosimiseks võetakse naistel proov vatipulgaga tupest või emakakaelast, meestel võetakse proov kas pulgaga kusitist või uuritakse uriiniproovi. Vatipulgaga saab proovi võtta vajadusel ka kurgust ja/või pärakust. Osade STLI-de puhul uuritakse verd. Näiteks saab nii diagnoosida süüfilist, HIV-i ja B-hepatiiti. Sugulisel teel levivate haiguste esinemist kinnitab arst, kes määrab ka sobiva ravi.

Peamised sugulisel teel levivad nakkused:

Klamüdioos on kõige sagedasem sugulisel teel (sh päraku- ja suuseksiga) leviv haigus Eestis. Umbes 80% juhtudest on see haigus diagnoositud naistel. Haigustekitajaks on bakter Clamydia trachomatis. Haigustunnusteks on ebameeldiv eritis ja valu urineerimisel, haigus võib kulgeda sümptomiteta ja põhjustada tüsistusena emakavälist rasedust või viljatust. Antibiootikumidega ravitav.

Kas teadsid, et...2019. aasta 3. mai seisuga on Terviseameti Nakkushaiguste registri andmete alusel Eestis aasta algusest diagnoositud 367 klamüüdia juhtu.

Gonorröa ehk tripper levib sugulisel teel, vastsündinu võib nakatuda sünnitusteede kaudu. Haigustekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoeae. Haigustunnusteks ebameeldiv eritis ja valu urineerimisel, haigus võib kulgeda sümptomiteta ja põhjustada tüsistusena emakavälist rasedust või viljatust. Antibiootikumidega ravitav.

Mükoplasmoos levib sugulisel teel. Haigustekitajaks bakter Mycoplasma genitalium. Võib kulgeda täiesti sümptomite vabalt, naistel võib esineda rohkenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust, alakõhuvalu ning meestel võib esineda limane eritis kusitist või valulik urineerimine. Tüsistusena võib põhjustada emakavälist rasedust ja viljatust. Antibiootikumidega ravitav.

Trihhomoniaas levib sugulisel teel. Haigustekitajaks algloom Trichomonas vaginalis. Haigustunnusteks on naistel ebameeldiva lõhnaga vahutav voolus, meestel enamasti haigustunnused puuduvad. Antibiootikumidega ravitav.

Süüfilis levib sugulisel teel, verega ja emalt lapsele raseduse ajal. Haigustekitajaks bakter Treponema pallidum. Esimeses staadiumis (kuni kolm kuud pärast nakatumist) võib tekkida üks või mitu enamasti valutut haavandit selles piirkonnas, kust pääses sisse haigustekitaja. Haavandid kaovad alati iseenesest, kuid süüfilisetekitajad jäävad organismi. Teises staadiumis (mõni kuu pärast nakatumist) esinevad erinevad naha ja limaskestade lööbed või lümfisõlmede suurenemine, mis mõne aja möödudes kaovad. Kolmandas staadiumis (aastaid pärast nakatumist) kahjustuvad mitmed erinevad organid ja organsüsteemid. Haigus on antibiootikumidega ravitav esimeses ja teises staadiumis.

Genitaalherpes (HSV-2) levib suguelundite limaskesta ja suguelundite piirkonna naha mikrolõhede kaudu. Haigustekitajaks viirus Herpes Simplex tüüp 2. Suguelunditele tekivad punetavad, valulikud alad, millel asetsevad gruppidena paigutuvad villikesed. Esmasel avaldumisel esinevad sageli ka palavik ja lihasvalud. Viirus jääb organismi kogu eluks ja avaldub väliste tegurite (nt stress) toimel uuesti.

Inimese papilloomviirus (HPV) levib sugulisel teel, otsesel kontaktil nakatunud naha või limaskestadega. Haigustekitajaks on erinevad HP-viirustüübid. Võib põhjustada genitaalidel kondüloome (genitaaltüükaid), emakakaelavähki ja ka teisi vähiliike. HPV-tüüpe, mis suurema tõenäosusega kutsuvad esile vähki, on võimalik ennetada vaktsiiniga.

AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus HIV. Viirus levib sugulisel teel, verega, emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise ajal. Viiruste paljunemist ja levikut on võimalik kontrollida viirusevastaste ravimitega, kuid nakkust ei ole võimalik välja ravida ega ennetada vaktsiiniga.

NB! 2019. aasta 3. mai seisuga on Eestis diagnoositud 70 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9971 inimesel, sealhulgas AIDS 550 inimesel.

Kuidas vältida nakatumist seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse?

Oluline on kaitsta end alati ja igal seksuaalvahekorral. Turvaline seks tähendab seda, et suu-, tupe- või pärakuseksi ajal ei lasta partneri seemnevedelikul, tupevedelikul ega verel sattuda oma kehasse. Turvaseks ei tähenda mitte ainult kondoomi kasutamist, vaid arukat ja ohutut käitumist. See tähendab armastust, hoolt ja austust enda ja oma partneri vastu.

Tuleb meeles pidada, et rasestumisvastased tabletid, plaaster või tuperõngas ja emakasisene vahend aitavad ära hoida soovimatut rasedust, kuid seksuaalsel teel levivate infektsioonide vastu need kaitset ei paku. Katkestatud suguühe ei kaitse ei HIV-i, seksuaalsel teel levivate infektsioonide ega raseduse eest. Kondoomi kasutamine on lihtsaim viis kaitsta ennast ja oma partnerit seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sealhulgas HI-viiruse eest.

Seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ei nakatu vaid need paarid, kellel ei ole elu jooksul olnud teisi seksuaalpartnereid. Kui leitakse partner, kellega otsustatakse olla vahekorras ilma kondoomita, võiksid mõlemad enne teha HIV-i ja levinumate seksuaalsel teel levivate infektsioonide testid, siis võidakse teineteise ohutuses kindlad olla.

Purjus või narkouimas olles tekivad juhusuhted lihtsamalt ning kondoomi kasutamine ei tundu siis sageli oluline.

Millal peaks testima?

Kui on olnud kaitsmata seksuaalvahekord  (tupe-, suu-, pärakuseks), mille käigus ei kasutatud kondoomi; või kui kondoom purunes või libises maha.

Kui seksuaalpartneril on leitud sugulisel teel leviv haigus.

Kui esinevad järgmised sümptomid: rohkenenud või halvalõhnaline voolus tupest, eritis peenisest, valulik urineerimine, ebaregulaarne või vahekorrajärgne veritsus, alakõhuvalu, valu vahekorra ajal, villid või muud moodustised suguelundite piirkonnas.

Enne seda, kui mõlemal partneril on soov loobuda kondoomi kasutamisest.

Kui planeeritakse rasedust.

NB! Mõnedel haigustel on nö “peiteperiood,” mis tähendab, et teatud perioodi vältel pärast nakatumist ei ole veel võimalik haigust testiga avastada ning testi tuleks mõne aja pärast korrata.

Tallinna Eriarstikeskus ootab kõiki naisi Haigekassa poolt tasustatud

naistearstide vastuvõttudele (visiiditasu 5 €), kus saab oma meelerahuks teha

kõikide suguhaiguste uuringud. www.eriarstikeskus.ee

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar juuli-august 2019.