PAUL NEITSOV KOGES soolist diskrimineerimist

Kitarrist Paul Neitsov kirjeldas Facebooki vahendusel värvikat vahejuhtumit, kuidas ka tema esimest korda elus soolist diskrimineerimist koges. Nimelt vajas Pauli ja lauljatar Brigita Murutari tütar kiirabi - haiglapersonal tegi oma tööd küll hästi, kuid uuris korduvalt, kus küll lapsekese ema on.

Kogesin ka nüüd esimest korda elus seda va soolist diskrimineerimist. Või noh, päris diskrimineerimine mitte aga mingi -mineerimine kindlasti.

Laupäeval oli tarvis lapsele kutsuda kiirabi. Olin lapsega üksinda kodus ja tegin seda kibekiirelt. Kui olin dispetšerile olukorda kähku selgitanud oli tema esimene küsimus: “Aga kus ema on!?”. Ma ütlesin, et ema pole praegu kodus- linnas on, sõbrannadega kinos. Kuna olukord tol hetkel tundus tõsisem kui see tegelikult oli, siis sattus dispetšer sellest, et ema pole läheduses natuke murelikuks: “Ahah, issand jumal, pidage vastu. Abi on teel! Millal ema tuleb? Kas ema teab? Te peate emale helistama.”

Okei. Dispetšer tegi siiski oma tööd hästi ja kiiresti, olen tohutult tänulik abi eest. Ikka väga tänulik. Kiirabi astus sisse: “Kas ema on ka kodus?”. “Ei ole, mis siis?”. “Aa pole hullu, aga helistage talle ruttu.” Juhtus nii, et ema polnud antud hetkel just pool tunnikest telefoni juures ja ei saanud minu teateid kätte. See tegi kiirabibrigaadi märgatavalt närviliseks.

Olin lapsega nüüd 4 ööpäeva jutti haiglas. Kolm ööd nendest pisikesega üksinda. Haiglapersonali stiilinäiteid:

“Oiiii!! Issikene on meil siin!? Aga emmeeee?”

“Vast ootame ikka ema ära enne kui kreemi määrime lapsele”

“Ema ei lubanud teile süüa anda!” “Ma ei tunne teid, te olete võõras. “

“Kas ema ka tuleb varsti, peaksime lapsele kanüülid paigaldama.”

Kokkuvõtteks:
Kõigepealt tänan kiirabi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi personali igakülgse abi eest aga see, et mul on peenis ei tee mind automaatselt võimetumaks või oskamatumaks väikelapse eest hoolitsemisel.

Selgituseks veel, et Brigita oli kogu aeg olemas. Veel rohkemgi kui mina. Seekord lihtsalt läks niimoodi."