Peeter Karask: Suhtun igasugustesse ekstreemsetesse dieetidesse halvasti!
Foto: erakogu

Eesti suvi on nagu ta on, täis vihma ning väga harva esineb sooja õhku. Sellest hoolimata jääb lootus, et ka meieni see kaunis päikeseline ilm jõuab ning saab ka randa minna! Selleks aga, et saaks rannahooaega nautida, tuleks tunda end oma kehas samuti hästi. Uurisimegi treener Peeter Karaski käest, kuidas end tervislikult, kuid tõhusalt vormi saada!

Esiteks leiab Peeter, et rannahooajaks tuleks kindlasti juba enne suve alustada ning need, kes sellega nüüd alustavad, on juba hiljaks jäänud. „Kindlasti oleks pidanud sellele juba palju varem mõtlema, aga siiski on võimalik end paremasse vormi viia, kuid selleks on vaja tugevat iseloomu ja järjepidevust. Oleneb, kas on soov kaalust alla võtta või enda juures mingi kehaosa trimmimaks muuta. Usun, et rannahooajaks on paljude inimeste mured keha keskosaga ja reitega, kus soovitakse olla trimmimad,“ räägib mees.

Peeter jagas Buduaari lugejatele ka paar head trikki, mida tuleks jälgida, et saavutada enda soovitud vorm võimalikult tervislikul moel, nii et ei laskutaks ekstreemsustesse. Näiteks neile, kes alustavad jooksutrennidega, millised on need vead, mida inimesed kipuvad seda trenni tehes kordama? „Siinkohal tooks ära õige jooksutehnika põhitõe. Jalgade funktsioon vahetub pidevalt. Äratõuke lõppedes, kui algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks, mahaasetatud hoojalg aga tõukejalaks. Jalg maandub päkale-tallale. Nii jaotub keharaskus võrdselt kõikidele varvastele,“ selgitab ta.

Omal käel alustanud teevad mitmeid vigu, suurimaks nendest peab treener aga fakti, et paljud ei tee enne jooksu soojendust. „Minnakse kodust välja ja kohe alustatakse jooksuga. Korralik soojendus häälestab keha suurt koormust vastu võtma ja vähendab traumaohtu. Soojendus aitab ka keskenduda alale, mida tegema hakatakse. Teiseks veaks kiputakse tegema vale arvestuse oma võimele joosta antud distantsi. Joostakse kõrge pulsiga, mis viib treeningu anaeroobsesse faasi ja vastupidavuse treening kipub jääma puudulikuks, kuid jooksuga alustamisel peavad harrastajad kindlasti jälgima treeningumahtu ja treeninguviisi,“ põhjendab Peeter.

Inimestele, kes aga on otsustanud ette võtta ekstreemse dieedi võtted, ütleb Peeter, et ei soovita neid kindlasti mitte kellelegi! „Mina suhtun igasugustesse ekstreemsetesse dieetidesse halvasti ja ei soovita kellelgi neid järgida. Kui oleme juba unelmate vormi saavutamisega hiljaks jäänud, siis pigem alustame sellise mõttega, et suve lõpuks jõuame vormi,“ leiab ta.

Uurides, kuidas üldse Peeter endale treeneriameti sai, kas valis töö tema või tema selle ameti? „Sport on olnud minu esimene „amet“ alates 5.-6. eluaastast, kus ma tegelesin nagu paljud teised minuealised jalgpalliga, talvel suusatamisega ning ma olen väga õnnelik, et nüüd on spordi "amet" nii hobi kui töö. Ma usun, et spordialane töö on saanud minu kutseks seetõttu, et ma püüan teha seda suure pühendumisega ning eks ole ka natuke õnne mängus, et just treeneritööle sattusin,“ selgitab tipptreener.

Peetri soovitused tervislikuks toitumiseks:
- kui plaanime toitumist muuta, tasub kõigepealt hoolega üle vaadata, mida oleme seni söönud
- söö mitu korda päevas täisväärtuslikku toitu iga 3-4h järel.
- jäta menüüst välja kiired süsivesikud (värvuselt hele toit)
- jäta välja menüüst valge suhkur ja kihisevad joogid
- serveeri kindlal ajal ning kindlad portsjonid "1/3 taldrikumudel" (kolmandik liha, kolmandik salatit, kolmandik riisi)
- joo vett ja veelkord vett (8-10 klaasi päevas)
- toiduenergia jaotumine toitainete vahel:
a) süsivesikuid 50-60% - on põhiline energiaallikas, mis jaguneb omakorda lihtsüsivesikuteks (mida sisaldab värvuselt HELE toit, mis laguneb kiiresti ning annab kiiresti täiskõhu tunde aga läheb kiiresti tühjaks) ning komplekssüsivesikuteks (mida sisaldab värvuselt TUME toit, mis laguneb aeglaselt ning täiskõhu tunne kestab kaua)
b) rasvad 25-30% - on toidu asendamatu koostisosa, mis koosnevad rasvhapetest (Omega-3 kalaõlidest ja Omega-6 taimeõlidest)
c) valgud 10-15% - on meie organismi ehitusmaterjal, millel on nii lihaseid ülesehitav kui ka rasvu põletav toime
- enne treeningut söö komplekssüsivesikuid ning peale trenni lihtsüsivesikuid
- hommiku- ja lõunasöök võib sisaldada süsiveisikute rikkaid toite, mis on kalorirohked (kaerahelbed, leib, tatar jne)
- õhtusöök seevastu peaks olema suurema kiudainesisaldusega toidud (rohelised salatid, juurvili jne) ehk kalorivaesem
 
Tervislikuks treenimiseks soovitan suveks:
- väljas jooksmist, kus saame just treenida alajäsemeid ning kere lihaseid, samuti treenib jooksmine väga hästi vastupidavust.
Jooksmine on inimese loomulik liikumisviis ning seetõttu sobib jooksutrenn nii edasijõudnutele kui algajale.

b) Tervislik treenimine
- treeningkoormuse intensiivsus (treeningtsoonid)
Aeroobne 60-75% max pulsisagedusest ning selles tsoonis treenimine tugevdab meie kopse ja tõstab vastupidavust ning  põletab kõige paremini rasvu.
Anaeroobne 75-90% max pulsisagedusest ning selles tsoonis treenime kiirusalade jaoks (sprint), sporditulemuste parandamiseks, mis nõuavad lühiajalisi ja äkilist energiakulu.
- koosta tasakaalustatud treeningkava ning pööra tähelepanu nõrkadele lihasrühmadele. Jaga treeningprogramm osadeks.
- planeeri nädalasse vähemalt 1-2 trennivaba päeva
- tee alati treeningu alguses ja lõpus venitusi
 
c). Tüüpilised vead treeningkava koostamisel
- liialt kõrge eesmärk
- vale treeningu ülesehitus
- treeningutega alustamisel liialt kõrge intensiivsus
- liialt tugev treeningukaaslane
- sagedane treening ja vähe aega taastumiseks
- liialt üksluine treeningplaan

Sina oled jõud, mis määrab su saatuse. Kõik algab mõttest ja otsustusest selle järgi tegutseda. Ükski seade ei suuda vormida sind paremini, kui SINA ise.

 

Buduaar.ee