Perega liikumisvaeguse vastu!

Liikumisvaegus on murettekitav tendents. Põhiliseks transpordivahendiks on kujunenud auto või buss stiilis uksest ukseni. Mugavus on viinud suure probleemini - lapsed ei saa piisavalt liikuda. Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20–40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame.

Paraku ei piisa ainult kooli kehalise kasvatuse tundidest liikumisvaeguse leevendamiseks. See aga ei tähenda, et kõik lapsed peaksid tipptasemel sporti tegema. Enda liigutamiseks on võimalusi küllaga, kellele ei meeldi meeskondlikud pallimängud, võivad valida rahulikumad sportimisviisid (tantsimine, lauatennis, sulgpall, ujumine jm).

Liikumisvaeguse tagajärgedeks on:

selgroo väärareng

väsimus

kalduvus agressiivsusele

nõrk immuunsüsteem

närvilisus

vale rüht

ülekaal

vererõhu ebastabiilsus

vähene liikumine, mis mõjutab ka lapse vaimset arengut

Harjumus liikuda saab alguse kodust. Kui pere on usin koos tervisesporti harrastama, siis tunnevad ka lapsed liikumisest rõõmu ja janunevad üha uute tegevuste järele.

Kuidas meelitada last rohkem liikuma?

Püüa äratada liikumisrõõmu. Tehke midagi koos (minge ujuma, korraldage perega rattaretk, mängige koos pallimänge).

Laps mingu kooli jala (20-30minutiline koolitee on hea koht mõtteist puhata).

Kui laps tahab minna sõprade juure, siis sõitku rattaga või mingu jala.

Erguta lapsi osalema kodutöödes (lumerookimine, muruniitmine, riisumine jne).

Loo koju ronimis- ja müramisvõimalusi (varbsein, köis, ukseavasse lõuatõstmise kang).

Lapse mänguasjad peaksid olema liikumisele suunatud (rulluisud, suusad, lohed, pesapall jm).

Regulaarne liikumine ja tegelemine spordiga aktiveerivad meie lihaseid, organismi suurimat organsüsteemi. Isegi mittetreenitud mehel on lihaseid ligi 42% kehakaalust ja naisel 36%. Kuna liikumisvaegusest tingitud haiguste ennetamiseks aitab just regulaarne liikumine, on pidev liikumine meie elus hädavajalik igapäevases elus, tööl, vabal ajal ja puhkusel. 

Olles juba noorest east aktiivselt sporti teinud, pole hiljem kehalise koormuse taluvusega probleeme. Me teame, mida, millal ja kui palju teha suudame. Kui oleme aga vahepeal treeningud katkestanud või üleüldse alles täiskasvanuna spordiga alustada soovime, peame organismi koormustaluvusega väga arvestama. 

Allikas: E. Hiiemäe, K. Kivisaar " Mõista ja toeta oma last"; R. Jalak "Liikumisharrastuse olulisus ja vajalikkus"

Triin Tisler