Planeerimata rasedus: Kas teha abort või sünnitada?

Otsus, kas rasedus katkestada või sünnitada, on tähtis, seda ei tohi teha kiirustades. Lõplikult läbimõeldud otsusele jõudmiseks on vaja aega ja järelemõtlemist, ning erapooletut nõustamist. Otsuse teeb naine/mees/paar ise, mitte arst ega nõustaja.

Millised asjaolud võivad otsusetegemisel kaasa rääkida? Järgnevalt on ära toodud USA abordinõustaja David Mace`i koostatud küsimustik, mis võib olla abiks igale naisele otsustamise protsessis planeerimata raseduse korral, vahendab amor.ee.

1. MÄÄRATLE OMA PROBLEEM
Sa tead, et oled rase ning sinu meelest tuleks kaaluda aborti, samal ajal kahtled selles. Mis räägib abordi poolt ja mis vastu?

2. MÕISTA OMA OLUKORDA
Mis on sinu roll selles, mis toimus? Millised on asjaolud praegu? Milline on taust, suhe partneriga, vanematega, kaaslastega?
Kui oled hirmul, ahastuses või teovõimetu, kes või mis võiks sul aidata rahuneda, et võiksid taas mõelda ja arukalt toimida?
Kui vaba sa oled oma otsuse langetamisel? Kas partner, sõber, vanemad, tuttavad, nõuandjad püüavad sind mingis suunas mõjutada? Kuidas see sinule mõjub? Kes võiks sind otsustamisel aidata?

3. MÕISTA OMA TUNDEID
Hirm. Mida sa kõige rohkem kardad? Et sind hüljatakse? Et keegi mõistab sind hukka? Kardad, et abort mõjutab su tervist ja edasisi lapsesaamise võimalusi? Kardad vastutada sündida võiva lapse eest ning arvad, et ei suuda lapsele midagi pakkuda?
Viha. Kelle peale oled vihane? Mehe? Enda? Meie aja kaksikmoraali peale? Süütunne. Häbi. Kas tunned, et oled süüdi juhtunus ning elu katkestamises? Kas oled ehk lõhkunud mingi osa oma minaideaalist? Kas sa mõtled oma vanemate, kasvatuse, praeguse elukeskkonna peale?
Masendus. Kas pead pingutama selleks, et teiste seltsis olla? Kas tunned, et on raske muudele asjadele mõelda? Kas tunned üksindust, kurbust ja lootusetust?
Kas sul on raske nõustuda sellega, et sinu praegune olukord on üks sinu elu kriisidest, mille kaudu võid õppida midagi uut iseenda ja elu kohta?
Kõik need tunded on loomulikud, oma tunnete aktsepteerimine ja väljendamine aitab iseendas selgusele jõuda. Läbitunnetatud otsus aitab vähendada hilisemaid psühholoogilisi probleeme. Nii tunneb ka igaüks end vastutavana ning võimelisena kriisist välja tulema, ükskõik millise otsuse naine langetas.

4. TUNNE FAKTE
Mis on abort e raseduse katkestamine? Mis sellele järgneb? Kus see tehakse ning millal on viimane seadusega lubatud aeg? Mida räägib arst-nõustaja abordi poolt ja vastu? Milline on sinu enda eetiline seisukoht? Millised oleksid sinu tegelikud võimalused olla ema? Välised tingimused: majanduslik olukord, korter, lapsehoidmine? Sisemine valmisolek: kas sul on jaksu last hooldada? Kas sinu lähedased aitaksid sind? Paljud naised on raseduse alguses masendunud ja jõuetud. Tuleta meelde oma jõuvarusid enne rasedust.

5. UURI ERINEVAID VÕIMALUSI
Võiksid olukorraga leppida, sünnitada ja kasvatada lapse.
Võiksid olukorraga leppida, sünnitada lapse ja anda ta adopteerida.
Võiksid teha abordi.
Kuidas tunduvad need otsused praegu? Kuidas viie aasta pärast? Kuidas siis, kui võimalus saada lapsi on lõplikult möödas?
Otsusta. See on esimene prooviotsus.

6. TEE OTSUS
Kui oled oma põhjendused kirja pannud, pane need kõrvale ja püüa mõneks päevaks unustada. Siis vaata neid uuesti. Kas oled endiselt samal arvamusel? Meeleolud ja tunded võivad vahelduda.
Kui oled teinud lõpliku otsuse, siis tead, et ei ole toiminud mõtlematult, vaid oled kõigi asjaolude osas põhjalikult järele mõelnud.
Otsustamise protsessi käigus on väga oluline oma partneriga nõu pidada. Tuleb leida sobiv aeg rasedusest teatamiseks ja selle üle arutlemiseks. Kuigi teema on emotsioone tekitav, tuleks hoiduda vastastikustest süüdistustest ja solvangutest. Lihtsalt ja selgelt tuleb väljendada seda, mida oma partnerilt oodatakse.
Läbirääkimiste juures on oluline respekteerida teise (võimalik et erinevat) arvamust ning väljendada omi mõtteid ja tundeid. Arutelu võib kujuneda etapiviisiliseks ja aeganõudvaks.

/Toimetas: Helena-Reet Ennet/