PUHKUSEPÄEVITUSE ABC, mida tasub teada!
Pilt: Shutterstock

Põhjamaine külmus ja pimedus paneb käe sirutama lennupiletite järele, mis viivad mõnusasse päikese-, sooja- ja merevanni. Käia end kord või paar aastas külmemal ajal rannaliival turgutamas on saanud paljudele juba normiks. Ja see on igati mõistetav soov, et säilitada hea enesetunne ja naeratus näol ka hallis kliimas. 

Kuidas aga päevitada turvaliselt ja nii, et jume maha kuludes ei vaataks vastu päikesekahjustusest enneaegu vananev ja pigmendilaikudega nahk, mis ilmutab liialt vara esimesi kortsukesi? Kuna lõunamaa päikesekiirgus on intensiivsem juba oma asendinurga tõttu, on märkamatu ärapõlemise oht lühikese ajaga vägagi reaalne. Iga ärapõlemisega suureneb aga nahavähki haigestumise oht, mis on viimasel ajal kahjuks tõusnud.

Valmista nahk ette spetsiaalse toidulisandiga!

Süües spetsiaalset toidulisandit, valmistad naha hästi päikese kätte minekuks ette, kuna need tooted sisaldavad vastavaid aineid, mis soodustavad päevituse saavutamist.

Reisikohvrit pakkides varusta end kindlasti kahe erineva tugevusega päikesekaitsekreemiga!

- Kui sul on õrn ja valge nahk, mis kipub enne punetama kui päevituma, siis šokiteraapia vältimiseks peaks sinu reiskohvrisse kuuluma kindlasti SPF 50 tugevusega kreem. Astu päikese kätte vähemalt kolmel esimesel päeval ainult selle kaitsega, et harjutada nahka ootamatult saabunud päikesekiirgusega. Olenevalt naha eripärast jätka sama SPF-faktoriga või võta kasutusele SPF 30.

- Kui su nahk enamasti ära ei põle ning viibid päikese käes mõistlikult, muutud kaunilt pruuniks. Alusta päevitamist kolmel esimesel päeval SPF 30 faktoriga, seejärel oleks naha tervise seisukohast õige jääda pidama mitte väiksema kui SPF 15 faktori peale. Mõningate päikesekaitsekreemide koostises on ka solaarvananemise vastased ja raku DNA-d kaitsevad aktiivained.

Nägu vajab erilist tähelepanu! 

Tingituna naha eripärast kipuvad näole tekkima pigmendihäired, mis kahjuks jäävad sinna igaveseks. Eriti kergelt põlevad ära nina ja otsmik. Selle vältimiseks kasuta lisaks prillidele kübarat ja uuenda kreemi kindlasti pärast igat ujumist või iga kahe ja poole tunni tagant. Kui tundub, et kreemikihte on näos liialt palju, puhasta ja värskenda nägu vahepeal näoveega. Miinimum SPF faktor, mida näole kanda, on 15. Kui on juba olemasolevad pigmendilaigud, siis SPF 30-50. Ideaalis peaks näokreem olema kehakreemist eraldi, kuna spetsiaalsel näokreemil on näonahale sobivam koostis.

Kaitseta kael, dekoltee ja rinnad reageerivad kortsulise ja lõtvunud nahaga. 

Dekolteel on naha eripära selline, et päikesekahjustuse jäljed ilmnevad seal esimesena, tuues kaasa lõtvunud naha ja kortsulise rinnaesise. Võiks öelda, et see piirkond on tundlikkuse poolest nagu teine nägu. Mis puudutab rinda, siis kindlasti väldi topless-päevitust, sest rinnanibu ümbrusele on see liig mis liig.

Pealage, kõrvu, varbavahesid ja tallaaluseid tuleb samuti korralikult kaitsta! 

Need on salakavalad kohad, kus nahavähk võib pideva kaitseta oleku tõttu alguse saada. Päikesepiste ning põlenud ja valuliku pealae ärahoidmiseks kasuta kübarat või mütsi. Lühikese juukselõikuse ning kinniste soengute puhul ja kindlasti ka meestel tuleb sisse kreemitada ka kõrvad.

Ja nüüd! Enamik meist ei jõua kreemiga kunagi tallaaluste ega varvasteni, aga ka need kohad on päikesele avatud ja kaitseta ning neid tuleb kreemitada samamoodi kui ülejäänud kehapiirkondi. 

NIPP!

Kui sa kohe mitte kuidagi ei malda päevituse teket ära oodata ning on soov koheselt jumekam välja näha, vali tooni andev päevituskreem. Nii saad rannaliivale minna juba toonitud nahaga ning turvaliselt esile tuua ka nahas tekkiva jume. Selliseid päevituskreeme leidub nii näole kui ka kehale.

Päevitusjärgne nahahooldus on sama tähtis kui päikesekaitse kasutamine!

Tulles ranna- ja veemõnude juurest hotellituppa, võta endale mõned iluminutid! Pese nahk korralikult niisutava dušigeeliga ning võta seejärel ideaalse päevitusjärgse nahahooldusena kasutusele spetsiaalne kehakreem. Selliste kreemide koostis taastab võimalikke nahakahjustusi, ennetab punetust ja soodustab kena päevituse kiiremat tekkimist. Mõned taolised kreemid on rakkude DNA-d kaitsva ning solaarvananemisvastase kompleksiga.

NB!

Jälgi, et toode oleks nii UVB- kui UVA-kaitsega.

Kreemita pärast igat ujumiskorda nahk uuesti. Enne kuivata korralikult!

Uuenda kreemi iga 2-3 tunni järel.

Päev enne päevitamist koori nii nägu kui keha, nii tuleb päevitus ühtlasemalt ja kiiremini esile.

Levinud MÜÜT!

Nahk ei päevitu, kui SPF on 30-50. Päevitub küll! Lihtsalt aeglasemalt ja turvaliselt. 

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar november- detsember 2018.