Rubriik: Emad, isad, lapsed! Vastab: Eve Kallaste

Eve Kallaste on kõigile tuntud telenägu. Alles talvel nägime teda saate "Tere õhtust" ühe saatejuhina. Nüüd on kolme lapse ema Kanal 11 suveprogrammiga liitunud. Kanali suviseks lipulaevaks on pühapäeviti eetrisse jõudev suvesaade „Üks teist — puhkus staaridega“. Tunniajases saatesarjas püüab saatejuht Eve Kallaste selgusele jõuda, millist puhkamisviisi eelistab üks või teine Eesti tuntud inimene. Lisaks jagatakse suhtenõu ja selgitatakse, kes maailmakuulsustest on olnud nädala kokkuvõttes pai ja, kes paha. Meie aga uurime, mida teeb Eve väljaspool tööd.


Nimi: Eve Kallaste
Vanus: 32a
Perekonnaseis: Mees (Andres Truss-toim.) ja lapsed olemas

Lapsed: Tiare 9a, Iris 4a, Mirell 2a.

1. Kui vanalt Sa sünnitasid, millal on õige aeg sünnitada ja millal on naine lapse saamiseks valmis?
Mina olin 23, kui Tiare sündis. Olime seda Andresega õige pikalt ette planeerinud ja lausa ootasime pool aastat pärast otsust laps saada, kas see soov äkki üle ei lähe. No ei läinud. Järgmiste lastega enam nii pikka mõtlemisaega ei võtnud, lapsevanema kogemus juba olemas. Õige aeg sünnitamiseks on muidugi siis, kui naine on lapse saamiseks valmis, millal see juhtuma peaks, ei saa talle küll teised öelda, eks sisetunne on see kõige õigem nõuandja. Mina olen märganud, et lapse saamiseks on naised tavaliselt siis kõige rohkem valmis, kui enda kõrvale on õige mees leitud. Vanus ja muud näitajad pole pooltki nii määravad.

2. Kas mees peaks või ei peaks sünnituse juures viibima?
Sõna peab võib selle teema puhul üldse ära unustada. Tegemist on ju nii isikliku ja privaatse sündmusega, et midagi tulevastele lapsevanematele peale küll ei tohiks suruda. Hea oleks, kui mees ja naine soovivad sama, olgu selleks siis koos sünnitamine või soovivad mõlemad, et naine sünnitaks omaette. Samas ei ole ma kohanud ühtegi meest, kes tunnistaks, et ta kahetseb otsust koos naisega sünnitama minna, küll aga on mitmed mehed öelnud, et enda lapse ilmaleaitamine on olnud nende elu kõige ülevam hetk.

3. Kuidas muutsid enda ja laste elu põnevamaks kui lapsed veel mõneaastased olid?
Meil on kogu aeg põnev elu ja mina ei pea selle korraldamiseks kohe mitte midagi ette võtma. Lapsed korraldavad kõik ära ja minu ülesandeks on pigem tagajärgi koristada. Kõik kolm on väga aktiivsed, ettevõtlikud ja uskumatult fantaasiarikkad, nii et ma olen tänulik kõikidele meie sõpradele, kes meid külla julgevad kutsuda.

4. Millal lastega esimest korda pikema reisi ette võtsid? Mida soovitad lastega reisimisel silmas pidada?
Ma ei viitsi väga väikeste lastega pikki reise ette võtta. Ainult sellisel juhul, kui kuidagi muidu ei saa. Kui tahtsime möödunud talvel ikka kohe väga suusatama minna, võtsime mu ema Norrasse kaasa. Meie olime Andrese ja Tiarega päeval mäel ja ema koos väiksematega kelgutamas, õhtud veetsime kõik koos. Eks see pisikestega reisimine on ikka rohkem vanemate jaoks, väikesed ei mäleta sellest pärast midagi. Siiski arvan, et lapsel, eriti kui ta on päris väike, on alati parem olla koos vanemaga, kui kellegi teisega. Isegi kui reisitingimused on väga ebamugavad, võtaksin ise pigem imiku kaasa, kui jätaksin ta mitmeks nädalaks koju kellegi teise hoole alla. Kust ma peaksin reisil viibides teadma, et beebi ei arva, et ma olen ta igaveseks hüljanud. Rääkida ta ju ei oska ja vaikimisel ning ka nutul on mitmeid tähendusi.

5. Millised mängud, mängutoad, mänguasjad, multifilmid jne on Sinu lastele kõige rohkem meeldinud?
Kõikidel lastel on olnud tõeline Lotte vaimustus, meie eelmises kodus oli Tiarel lausa Lotte tuba, mille seintele ma ise suured Lotte, Pippo ja muude tegelaste pildid joonistasin. Praegu fännab Tiare Harry Potteri teemat, tal juba ka kõik raamatud läbi loetud. Mänguasjadest on kõigi lemmikuks juba mitmendat aastat batuut.

6. Kust ostad lasteriided? Milliseid poode ja brände eelistad?
Meil on sõpruskond ikka väga lasterohke ja paljud riided on pidevalt külakorda käimas, mõnikord jõuavad minu kätte tagasi asjad, mida isegi eriti ei mäleta. Pidulikud riided ja viimane mood tuleb muidugi poest ja kerge see ei ole, sest minu arvates tõeliselt hea valikuga lasteriiete poode meil ei olegi. Ikka tuleb midagi otsides hulga aega raisata. No on ju tobe, kui sügishooaja saabudes on vaja kolm paari erinevas suuruses kummikuid, saapaid ja talveriideid aga ühest kohast kohe kindlasti kõike ei leia. Veab aga sellepärast, et meil kõik tüdrukud ja saavad ka üksteise väikseksjäänud asju kanda. Mis riietesse puutub, siis ootan küll seda aega, kui nad ise poes käima hakkavad, sest alati juhtub ka seda, et minu kaua valitud asjad neile üldse ei meeldigi.

7. Kas ja kui palju Sind on laste kasvatamisel aidanud ema/isa, mees, vend/õde, lapsehoidja, sõbrannad,…?
Mind on aidatud küll. Ehkki seda ma aitamiseks ei pea, kui mees lastega tegeleb, ta ju samapalju lapsevanem kui minagi. Kõige rohkem on abi olnud õest, ma imestangi, et pärast meie kolme lapse hoidmist tal lapsesaamise soov üldse ära ei kadunud, sest nad võivad ka päris pöörased olla. Sõprade peredega on meil see tore komme, et hoiame kordamööda vajadusel teise pere lapsi, siis ei pea iga õhtuse ürituse või teatri pärast maalt ema linna kutsuma. Aga jah, ema või ka tädi kutsume siis, kui keegi haige on ja lasteaeda minna ei saa. Sõpradele külla minnes võetakse muidugi lapsed kaasa. Suvel või vaheaegadel me neid maale pole saatnud, mul endal tuleks juba paari päeva pärast igatsus peale.

8. Kui palju jääb laste kõrvalt aega endale? Mida armastad vabal ajal teha?
Ma käin tööl vabal ajal. Raamatuid loen ja trennis käin. Kui mul on enda jaoks aega vaja, siis võtan aega. Mingit sellist tunnet ei ole, et lapsed oleks minult liiga palju aega ära röövinud.

9. Kas vahel on tekkinud tunne, et siin asutuses, poes, reisil, spa-s, jne pole küll laste peale mõeldud? Mis esimesena meenub? Mida ja kus võiks (lausa peaks) muutma?
Aja jooksul on laste peale rohkem mõtlema hakatud, mind ei häiri praegu eriti miski, kunagi oli küll tõeline piin lapsevankriga bussi trügida ja söögikohtades polnud lastetoole ning igal pool suitsetati. Neid probleeme enam pole. Vahest vaid mõni mööduja peab vajalikuks ära märkida, kuidas ikka omal ajal lapsi kasvatati ja tehti seda muidugi tunduvalt paremini kui praegu. Olen sellise moraalijutluse peale vastanud, et ilmselt jäi targutajal heast lastetoast siiski midagi puudu, muidu nad ei kipuks tänaval võhivõõrast näägutama.

10. Mis on emaksolemise kõige suuremad mured või hirmud ning kõige suuremad rõõmud?
Eks emana soovin oma lapsi kõikidest valudest ja kannatustest eemal hoida, samas tean, et omad õppetunnid peab igaüks ise läbi tegema. Tunnen rõõmu juba ainuüksi nende olemasolust, isegi nende pahandustest võin rõõmu tunda. Tunnen rõõmu, kui nad mind kallistavad, kui näen, et nad oskavad oma õde lohutada, kui mulle lasteaiast või koolist saabudes vastu jooksevad...

/Küsitles: Helena-Reet Ennet/