Reklaam sulgub sekundi pärast

Seksuaalne vägivald võib muserdada ükskõik kelle meist

Seksuaalse vägivallaga seotud läbielamised on oma võika, kogu eluks mällu sööbiva sündmusena üks koledamaid ja traumaatilisemaid kogemusi, mida inimene võib kogeda. On juhtumeid, mil pärast sellist šokki on inimene elu lõpuni vaimne sant, keda isegi parimad oma ala asjatundjad suudavad üksnes pika ja vaevalise ravi käigus aidata. /Tekst: Maily Kivilo/
Seksuaalse vägivallaga seotud läbielamised on oma võika, psüühiliselt muserdava, kogu eluks mällu sööbiva sündmusena üks koledamaid ja traumaatilisemaid kogemusi, mida inimene võib kogeda. Kõrvalseisjal on seda raske, kui mitte võimatu lõpuni mõista. On juhtumeid, mil pärast sellist šokki on inimene elu lõpuni vaimne sant, keda isegi parimad oma ala asjatundjad suudavad üksnes pika ja vaevalise ravi käigus aidata, leevendades vaid osaliselt inimese hilisemaid kannatusi, häbitunnet ja hirmu.

EV Karistusseadustik määratleb vägistamist järgmiselt:
Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama (Kars § 141 lg 1).


Vägistamine on rünnak inimese ühe põhilise inimõiguse - seksuaalne enesemääramisõiguse vastu. Seksuaalne enesemääramisõigus on isiku õigus vabalt valida kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub. See tuleneb inimeste põhiseaduslikust õigusest isikupuutumatusele ja vabale eneseteostusele. Vägistamine kahjustab mitte ainult ohvri füüsilist vaid ka vaimset tervist, kuna on kehaline rünne, mis tekitab hirmu, alandust jm negatiivseid emotsioone, kusjuures välistatud ei ole kehavigastuse või psüühikahäire tekkimine.

Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. USA andmetel moodustavad naiste poolt toime pandud vägistamised kuni 5%, meeste poolt toimepandud vägistamised moodustavad keskmiselt 98%. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev gupp.


Vagistamisel eristatakse erinevaid liike:
Vihavägistamine
motiiv: viha ja põlgus;
rünnaku iseloom: ettekavatsematu, impulsiivne, julm;
rünnakute regulaarsus: ebaregulaarsed, harvad;
kurjategijale iseloomulik: vaenulikkus naiste vastu;
kurjategija seisund: depressivne, vihane, tihti eelnevalt alkoholi tarvitanud;
varasem kuritegevus: võib olla karistatud vägivalla kuritegude eest;
ohver: võib olla pigem juhuslik ettesattuja
vägivalla kasutamise viis: kasutab rohkesti füüsilist jõudu, harvem relva;
vägivallaakti pikkus: lühiajaline;
ohvri füüsiline seisund: kehal selged vägivalla jäljed;
ohvri psüühiline seisund: mõnevõrra nõrgem süü- ja häbitunne

Üleolekuvägistamine

motiiv: soov kontrollida teist inimest, vajadus tunda võimu;
rünnaku iseloom: ettekavatsetud;
rünnakute regulaarsus: korduvad ja võivad aja möödudes sageneda;
kurjategijale iseloomulik: kahtlemine oma mehelikkuses, jõuetus, ebaõnnestumistunne, vägivaldsed seksuaalfantaasiad mida soovib teadlikult ellu viia.
kurjategija seisund: hirmul, ärevil;
varasem kuritegevus: võib olla karistatud seksuaalkuritegude eest;
ohver: võib olla pigem tuttav
vägivalla kasutamise viis: ei kasuta ülemäärast füüsilist jõudu, küll aga ähvardusi, käsutab ohvrit ja annab talle korraldusi, võib kasutada ka relva;
vägivallaakti pikkus: ohvri alandamine võib kesta tunde, et kurjategija saaks nautida oma võimu ja kontrolli;
ohvri füüsiline seisund: kehal ei pruugi olla füüsilise vägivalla märke;
ohvri psüühiline seisund: tugev süütunne kuna allus kurjategija ähvardustele

Sadistlik vägistamine

motiiv: sisemise tasakaalu saavutamise vajadus vägivaldsete seksuaalfantaasiate elluviimise läbi;
rünnaku iseloom: ettekavatsetud, rituaalne;
rünnakute regulaarsus: korduvad ja võivad aja möödudes sageneda;
kurjategijale iseloomulik: agresioonist erootilise elamuse saamine, puudub kontroll oma sisemiste jõudude üle, kuritegu vajalik sisemise tasakaalu loomiseks ja ilmneb fantaasiates juba teismelise eas;
kurjategija seisund: äärmiselt erutatud, sundmõtetest haaratud
varasem kuritegevus: võib olla eelenvalt karistatud vägivalla- või rituaalsete kuritegude eest;
ohver: valitakse enamasti sümboolsete tunnuste alusel;
vägivalla kasutamise viis: ohvri kättesaamiseks võib kasutada relva, ohvri kallal kasutab erinevat vägivalda, iseloomulik orjastamine, piinamine, äärmuslikel juhtudel võib ohvri tappa;
vägivallaakti pikkus: võib olla pikaajaline ja kesta päevi, ohvrit hoitakse vangistuses;
ohvri füüsiline seisund: kehal ulatuslikud vägivalla jäljed;
ohvri psüühiline seisund: ellujäänud ohvri psüühiline seisund üliraske

Seksuaalse rahulduse vägistamine

motiiv: eelkõige seksuaalse rahulduse saamine;
rünnaku iseloom: pigem impulsiivne;
rünnakute regulaarsus: ühekordne või väga harv;
kurjategijale iseloomulik: madal enesekontroll, enesekesksus
kurjategija seisund: seksuaalselt erutatud
varasem kuritegevus: ei ole üldjuhul eelnevalt seksuaalkuritegude eest karistatud;
ohver: üldjuhul eelnevalt tuttav;
vägivalla kasutamise viis: ei kasuta rohkem vägivalda kui hädavajalik, kui naine osutab eeldatust tugevamat vastupanu, võib rünnaku lõpetada
vägivallaakti pikkus: lühiajaline;
ohvri füüsiline seisund: kehal ei esine erilisi füüsilise vägivalla jälgi;
ohvri psüühiline seisund: tugev süü- ja häbitunne, peab ennast juhtunus süüdlaseks

Vägistamiste ja seksuaalkuritegude statistikasse tuleb suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Küllaltki suures osas ei jõua seksuaalkuriteod üldse politsei registrisse. Erinevate ekspertide hinnangul kuni 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust politseile, kuid samas pöörduvad paljud neist arstide poole abi saamiseks. Ka Eestis läbiviidud naistevastase vägivalla uuringud kinnitavad, et politsei poole pöördub vaid iga kümnes vägivalla ohvriks langenud naine.

Vägistaja tekitab ohvris oma tegevusega surmahirmu, mis sageli halvab viimasegi mõtlemis- ja tegutsemisvõime. Samas pole niisuguses situatsioonis olemas ainuõigeid ja täiesti valesid käitumisvorme. Mõnel juhul ehmatab ja hirmutab vägistajat karjumine, teistel juhtudel võib vägistaja sellele vastata lisaks kõigele muule löömisega, lootuses niiviisi ohvrit vaigistada. Seega pole mõtet end hiljem vaevata mõttega: Mida ma oleksin pidanud teisiti tegema? See ei muuda olukorda ega tee enesetunnet paremaks. Vastutus teo eest lasub vägistajal. Kui seksuaalvägivalda esineb korduvalt, selle käigus nõutakse seksuaalvahekorda või kui vägivalla tarvitajaks on mõni pereliige, võivad tagajärjed olla veelgi tõsisemad. Seksuaalvägivalla ohver tunneb ennast üksikuna, väärtusetuna ja hirmununa. Kahjuks ei tule paljud seksuaalvägivalla juhud ilmsiks ja seda eriti siis, kui asjaga on seotud mõni pereliige.

Mida Sa saad enda heaks teha?

*Usu endasse- Paljud kannatanud tunnevad pärast rünnakut häbi ja süütunnet, teevad endale etteheiteid. Oluline on meeles pidada: see ei olnud Sinu viga. Vägistamisel pole õigustust. Keegi ei ole vägistamist ära teeninud.
*Räägi kellelegi juhtunust- Vägistamine on väga isiklik trauma ja paljud kannatanud ei räägi juhtunust isegi lähimatele sõpradele. Kogetut ainult endas kanda on ühe inimese jaoks liialt suurem koorem. Võimalus tunda kellegi toetust ja aitamissoovi võib olla olulisim samm kriisist ülesaamise teel. Mõtle, kas Sinu tutvusringkonnas on mõni usaldusväärne inimene, kellega saaksid oma lugu jagada. Kui soovid jääda anonüümseks, on Sul võimalus helistada usaldustelefonidele. Ära karda küsida abi. Tee nimekiri telefoninumbritest, kuhu saad helistada, kui Sul on raske, ja jäta see kohta, kust võid selle igal ajal leida.
*Võta endale aega- Ole endaga kannatlik, tervenemisprotsess võib olla keeruline ja võtta aega. Julgusta ennast ja ära heida meelt, kui märkad tagasiminekuid. Kui tunned, et vajad vaikust ja puhkust, püüa leida võimalus paar päeva töölt puududa või loobuda mõningatest igapäevastest kohustustest. Jälgi, et sööksid ja magaksid korralikult. Kui Sul on raskusi uinumisega, võib abi olla enesesugestioonist. Korda endale näiteks: olen lõdvestunud ja soojas, olen kaitstud ja hoitud, homme on parem päev.
*Hoolitse oma turvalisuse eest- Mõte, et vägistamine võiks korduda, võib tekitada kannatanus suurt hirmu. Tee midagi, et hirmust vabaneda. Avalda oma soove. Näiteks kui Sa soovid, et mõni sõber oleks paar päeva Sinu läheduses, ära häbene seda temalt paluda.Keskenduda tasuks järgmistele punktidele, need aitavad tagada turvalisuse tunde ka tulevikus.

VÄLDI OHUTSOONE
• Kasuta kainet mõistust ja ole teadlik sellest, mis su ümber toimub. Peaksid viibima rahuliku ärksuse seisundis, milles paned tähele oksa praksatust või sinu auto lähedale hoidvat meest. Kui sind rünnatakse, siis ei tule see sulle täiesti ootamatult.
• Kui tead, et pidutsed või töötad hilisööni, ära pargi autot kaugele. Vastasel juhul pead kõndima läbi üksildaste tänavate. Kui tuleb ikkagi ka jalgsi minna, hoia autovõtmeid sõrmede vahel harali.
• Kui sinu juures peatub auto, kust küsitakse teed, ära jää seisma. Ära tee võõrale inimesele ust lahti. Usalda oma vaistu ja ära sisene võõra mehega lifti või üksildasse paika – eriti siis, kui su süda aimab halba.
• Kanna hoolt, et kõik uksed-aknad oleksid öösel suletud. Hoia neid igaks juhuks kinni ka päeval kodus olles.
• Kui lähed linna peale lõbutsema, ära sea end eluilmaski olukorda, kus pead sõltuma võõraste inimeste või teretuttavate autost. Isegi kui sind kutsutakse kohtama, võiksid minna oma sõidukiga. Sõltumatus on naise pluss. Teisi usaldades loovutad ohjad neile.
• Viimasel ajal räägitakse üha rohkem uinutite ja muude droogide tilgutamisest napsi sisse. Hoia oma klaasil silma peal ja kui mõni mees pakub end sulle välja tegema, on kõige kindlam koos temaga baarileti juurde minna. Kuid paljud vägistajad kasutavad ohvri nõrgestamiseks lihtsalt alkoholi.


Otsusta, kas teatada politseisse või mitte

Kahjuks on otsus, kas teatada politseisse / muudesse instantsidesse või mitte, üks esimesi, mida Sa pead tegema. Teatamine võib hetkel olla asi, millele Sa kõige vähem tahaksid mõelda, kuid oluline on olla teadlik olemasolevatest võimalustest.

Esiteks on teatamine/mitteteatamine otsus, mille ainult Sina saad teha. Kui Sinus valitseb segadus, võib abiks olla nõupidamine usaldustelefoni töötajaga. Kui Sa tahad pöörduda politseisse, siis ole teadlik sellest, et politsei ja meedikud saavad tegutseda seda tulemuslikumalt, mida varem Sa seda teed (soovitavalt 72 tunni jooksul pärast juhtumit). Enne meditsiinilist läbivaatust ei tohiks Sa käia duši all ega pesta hambaid. Kui Sa tahad enne seda vahetada riideid, säilita seljas olnud riideid eraldi paber- või kilekotis.

Anna endale võimalus oma tunded välja elada. Seksuaalse rünnaku tagajärjel ilmnev emotsionaalne trauma on sageli suurem kui füüsilised probleemid. Tavalisteks reaktsioonideks on šokk, segadus, hirm, ärevus, depressioon, viha, abitus. Paljudel inimestel vallanduvad tahtmatud füüsilised või emotsionaalsed reaktsioonid, nt nutt, ohjeldamatu karjumine, aga ka täielik apaatsus. Ükski nendest pole väär ega sobimatu.

Hilisemad füüsilised reaktsioonid, mis võivad kaasneda:

* unehäired (uinumishirm, painavad unenäod)
* söömisharjumuste muutumine
* nähtava põhjuseta füüsiline ebamugavustunne, valu
* peavalu, kehalised pingeseisundid

Emotsionaalsed reaktsioonid, mis võivad kaasneda:
* kõrgenenud hirmutunne
* tujukus, kerge ärrituvus
* segadus
* katse blokeerida kõike rünnakuga seonduvat
* sõltuvus- ja jõuetustunne
* viha, vaenulikkus (nii vägistaja, kohtusüsteemi kui ka lähedaste suhtes)

Otsi toetust ja abi. Isegi pärast esmase šoki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtunut eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Need reaktsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned, et need hakkavad Sul üle pea kasvama ja normaalset igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaalse nõustaja käest.

Seksuaalvägivald on kuritegu, millel on tõsised tagajärjed! Kui sa oled seksuaalvägivalla ohver, siis on väga tähtis rääkida sellest kellegagi, keda sa usaldad. Tee seda iseenda pärast – selleks, et võiksid tunda end kaitstult ja õnnelikult. Su keha kuulub SULLE JA AINULT SULLE. Mitte keegi teine- ei su ema, isa, sugulane ega hea sõber, ei tohi mitte kunagi sinu keha üle kontrolli omada!


(Allikad: Enut.ee, Postimees.ee, naistetugi.ee, cosmopolitan.ee, amor.ee, Helve Kase
art. vägistamisest, uuring „Vägivald ja naiste tervis“)
 
Pildi modell: Helena-Reet Ennet, Make up: Paul Smith, Pilt on illustreeriv ja pole artikliga otseselt seotud!
/Toimetas: Maily Kivilo/