Reklaam sulgub sekundi pärast

TÄHELEPANU, START, ALGAB RANNAHOOAEG! Kuidas end päikese eest kaitsta?

Ihaldus päikese, kullakarva rannaliiva ja kauni jume järele paneb meid ranna poole samme kiirendama esimeste päikeseliste päevitusilmade saabudes. Jaa, see onngi hiiglama tore, kui saad pika talve järel suruda varbad sooja rannaliiva ja tunda, kuidas keha täitub justkui võluväel energiaga! Kuid kogu tuhina ja šiki rannalook’i juures ära unusta kõige tähtsamat – riietada ka oma nahk päikesekaitsesse!   

Kas teadsid, et päikesekiirgus kahjustab rakkude DNA-d ning põhjustab vabade radikaalide teket, mis lõhuvad nahas kollageeni- ja elastiinkiude, põhjustades naha enneaegset fotovananemist?

Vali õige SPF-faktoriga päikesekaitsekreem!

Naha enda kaitsevõime oleneb nahatüübist ja kestab loomulikul viisil kõigest 10–30 minutit. Tähelepanu tuleb pööra ka parasjagu kehtivale UV-indeksile, mis on suve alguses tugevam. Nende kahe kooslust ja planeeritavat õueolemise aega arvestades saadki valida sobiva kaitsefaktoriga päikesetoote.

SPF-i (Sunburn Protection Factor) arvuga abil saab arvestada aega, kui kaua võib ohutult päikese käes viibida nahka kahjustamata. Näiteks SPF1 tagab naha kaitse heledale ja õrnale nahale umbes 5–10 minutiks ja keskmise heledusega nahale umbes 15–20 minutiks. 

Et olla maksimaalselt kaitstud nii UVA- kui UVB-kiirguse eest, otsi päikesetooteid, mis kannaksid märgistust “Broad Spectrum SPF“.

Oluline on teada, et mitte ükski päikesekaitsevahend ei taga nahale täielikku kaitset ultraviolettkiirguse eest. Sellest lähtuvalt viibi päikese käes mõõdukalt ! Levinuim müüt: Kasutades SPF-faktoriga toodet nahk ei päevitu. Päevitub küll, lihtsalt turvalisemalt ja aeglasemalt.

Kuidas mõjutab UV-kiirgus naha tervist?

UVB-kiirgus põhjustab naha punetust ja võib suurendada nahavähki haigestumise riski. Organismil kulub DNA-kahjustustega võitlemiseks palju energiat ja kaitsereaktsioonina muutub nahk paksemaks ning omandab tumedama jume. Osa UVB-kiirgusest neeldub osoonkihis.

UVA-kiirgusest jõuab suurem osa maapinnale ja seega ka inimesteni. Seda kiirgust ei püüa kinni ei akna- ega autoklaas, mistõttu parempoolse liiklusega riikides esineb melanoomkasvajat sagedamini just vasakul käsivarrel. Tänaseks on teada seosed UVA-kiirguse ja väga ohtliku melanoomkasvaja vahel. Kuna UVA on ka peamine kiirgusvorm solaariumis, siis 20-ndates saadud ohtrad solaariumikuurid ilmutavad end 30-ndates enneaegse vananemise ja  nahalõtvusega. 

UVC-kiirgus on inimesele kõige ohtlikum. Õnneks neeldub see täies ulatuses kaitsvasse osoonikihti.

Sagedasemad melanoomi tekkekohad:

- varbad, varbavahed ja tallaalaused;

- kõrvad;

- peapiirkond.

Kõrvad ja pea piirkond on ohustatud, kuna ei kanta mütsi või päikesekaitsekreemi ja need piirkonnad jäävad kaitseta.

Kuidas valmistada nahk rannapäevaks ette?

- Näole kanna 30 kuni 50+ SPF-faktoriga kaitsekreemi;

- Kehale eelista vähemalt SPF20 faktoriga kreemi, arvestades oma naha heledusastet. Mida heledam nahk, seda rohkem kaitset vajab;

- Uuenda päikesekaitsetoodet iga tunni tagant ja pärast igat ujumist;

- Kreemita ka varbaid, varbavahesid, tallaaluseid ning kõrvu.

- Hangi korralikud päikeseprillid ja laiaäärne kübar. Ära muretse – päikesekiirgus peegeldub isegi liivalt tagasi ja päevitus tekib niikuinii.

- Päevitusjärgselt ära unusta nahka niisutada ja taastada!

- Päevitusjärgne naha hooldamine on oluline suvine rutiin, mida tasub järgida, kui soovid säilitada naha sileduse ja prinkuse.

Päevita targalt, kasutades päikesekaitsetooteid!

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar mai-juuni 2019.

[gallery ids="2053630,2053632,2053634,2053635,2053637,2053639,2053641"]