Teele: see on ikka nii, et ise ollakse enda kõige karmim kriitik

Mida nädal edasi, seda rahulolevamana tunnen end oma kehas. Kui Buduaari kaalulangetusprogrammiga pihta hakka-sin, kaalusin end igal hommikul. Kaalun ma küll end siiani kord päevas, aga samas ei ole see number mu jaoks enam A&O. Palju enam panen tähele oma keha muutusi: lihaseid, nahaseisukorra parane-mist jne. Samuti on trenn saanud väga suureks osaks minu elust, tunnen end pärast trenni nii hästi. See on parim innustaja, kui tulemused hakkavad välja paistma. Tõsi, sõbrad/tuttavad on seda juba ammu tähele pannud, aga eks see ole ikka nii, et ise ollakse enda kõige karmim kriitik.

Sügisest saadik ei ole mul olnud ühtki sellist nädalat, mil pole kordagi trennis käinud. Nüüd see juhtub. Sõidan nädalakeseks puhkama ja paljas mõte sellest, et ei saa 7-8 päeva trenni teha, tundub kummaline, veidike ka murettekitav. Viimasel treeningul oma personaaltreener Kristjaniga rääkides küsisin, kui palju võib selline paus tagasilangust põhjustada. Vastuseks sain, et tegelikult mängib ka üks kord nädalas vahelejätmist rolli. Eks ikka natuke muretsen, kuidas selline paus kaalule võib mõjuda jne, aga pole hullu, tähtis on tagasi tulles jälle ree peale saada:).

Panin tähele, et nii mõnigi on taas tundnud huvi mu pikkuse vastu, selleks on endiselt 169/170 cm.

Samuti uuriti minu tomatisupi retsepti, mina teen seda järgnevalt (kogus on piisav umbes neljale):

vaja läheb:
2-3 suuremat tomatit
tomatipasta või purustatud tomatid 400 või 500g
1 merevaik - sellise maitsega, nagu kellelegi meeldib
2  suurt sibulat
1 terve suur küüslaugukera

Nipp seisneb ka selles, et hakitud tomatitele lisan vähemalt supilusika suhkrut ja 2-3 korgitäit 30% äädikat ja muidugi soola. Suhkrut võib panna pärast kuumutades juurde ja äädikat samuti.
Vahel panen ka törtsu ketsupit ja sojat.
Sibularibad praen ära võis, kuni on klaasjad. Ja siis lisan: lõigatud tomatid, purustatud tomatid või tomatipüree ja küüslaugu.

Otseselt see kuskilt võetud retsept ei ole, ise olen katsetanud ja leidnud enda jaoks sobivaima. Ja veel, vahel praen kaunistuseks ja muidugi sellepärast, et mulle maitseb, ka peekonit peale.

Oi, ja lugejad/kommenteerijad, ei väsi te mind üllatamast oma geniaalsusega:D. Eelmine nädal sain oma sõbrannalt väga toreda kõne: “No nii, naksitrall...“, muidugi järgnes sellele suur naerupahvatus me mõlema poolt. Aga nagu mu sõbranna ikka ütleb et, “kes nalja ei mõista, saab hukka“.

Suur tänu ka kõigile neile, kes hea sõnaga julgustasid:).

Kaal: 78,0

Tervitades,

Teele