Ühe mehe lugu: minu naisest sai lesbi

"Tundub täielik müstika," kommenteerib Ego elukirjanike portaalis Blablabla.ee oma naise muutumist lesbiks.

Ta ei vaadanud kunagi naisi sellise pilguga, kuni mingil hetkel hakkas ta neid enam ja enam kommenteerima. Alguses ei pööranud ma sellele üldse mingit tähelepanu. Kuidas oleksingi osanud sellele tähelepanu pöörata, kui mul ei käinud sellist asja peast läbigi. Tundus normaalne, et ta neid kommenteerib, kuidas nad riides käivad ja mis soengud neil on. Ega ta ainuke pole, paljud naised teevad seda.

Ühel õhtul jalutama minnes hakkas ta seda jällegi tegema, lisades juurde "kui kena" ja "armsake". Sihtides silmi kindla naise peale, lisasin sõna sekka, et pole minu maitse, siis aga astus see naine juurde ja hakkas teda kallistama ja ütles, tere musike. Tuli välja, et abikaasa teadis seda naist juba kooliajast. Jällegi ei pööranud ma sellele tupsu-nunnule tähelepanu. Kui neil  said omad jutud räägitud, läksime edasi. Oli paar minutit vaikust, kui ta hakkas rääkima, et küll see kooliõde on kena, kohutavalt armas jne. Siis jäin teda küll lolli näoga vahtima ja küsisin, et armunud oled või? Ta ainult naeris ja muutis koheselt jututeemat. Ja nii jäi kõik sinnapaika.

Järgmisel päeval helistas abikaasale tema kooliõde, keda eelmisel päeval jalutades kohtasime, ning kutsus enda juurde õhtust sööma. Läksimegi. Sealne olemine tundus täiesti imelik, kiirustasin õhtusöögiga, et ruttu koju saada. Poleks olnud viisakas pärast 10 minutit istumist koheselt lahkuda. Abikaasal aga kiiret polnud. Istusime laua taga ja nad muudkui jutustasid ja naersid meenutades vanu kooliaegu, justkui mind seal polekski. Mulle tundus see kuidagi imelik, poleks ehk olnudki, kui ta poleks jalutuskäigu ajal temast sellise tooniga rääkinud. Mida aeg edasi, seda tihedamini abikaasa tal külas käima hakkas. Ja igal õhtul ainult temake jutuks oligi.
 
Ühel õhtul sai mul hing täis ja ma ütlesin kurjal toonil, et eks sa mine siis tema juurde. Tema aga vastas rahuliku tooniga, et sellest on ta mulle  tahtnud juba mõnda aega rääkida. Muutusin koheselt justkui kivikujuks, olin taibanud, et kui loll ma ikka olin, et sellist asja ei märganud. Tema aga läks kohvreid pakkima ja selle aja sees ei suutnud ma sõnakestki öelda. Igasugu mõtted painasid mind. Peamine oli ikkagi -  MIKS?
Kui ta teisest toast oma kohvritega tuli, istus ta mu kõrvale diivanile ja ütles, et sa olid ja jääd parimaks Meheks mu elus, et juhtunu pole ka sinu süü, see lihtsalt juhtus temaga. Siis tõusis ja ütles veel: "Andesta, püüan õnne leida naisega, kellesse armusin, püüdsin seda endale keelata kuni taipasin, et armastust ei saa keelata." Ja nii ta läinud oligi.

Olin viha täis, mõtlesin, et kumb on hullem, kas see, kui sinu naise lööb üle mees, või see, kui seda teeb hoopis naine. Nende mõtetega sinna diivanile ma tookord jäingi.

Nüüd on sellest möödas aasta, me suhtleme, algul oli raske temaga edasi suhelda, kuid inimene harjub kõigega, nii mina sellega, et minu naisest sai lesbi.

 
Loe huvitavaid elukirjanike lugusid või teeni ja raha ja kirjuta oma lugu portaali Blablabla.ee .