Reklaam sulgub sekundi pärast

UURING SELGITAS: kas hommikusöök ikka on päeva tähtsaim toidukord?

Kui kaua on meile räägitud, et hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord?! Ükskõik, millist toitumiskava sa ka ei jälgiks või millisel dieedil ei oleks, on esimene söögikord väidetavalt kõige olulisem. Aga mitte enam, vahendab ajakiri Me Naiset. 

Intermittent fasting ehk vahelduv paastumine on üha kasvav trend vähemalt Ameerikas. Selle eesmärgiks on süüa tunduvalt harvem, kui normaalne soovitus enne näeb. Päeva ainsad söögikorrad on lõunasöök ja õhtueine ning nende kahe vahele peaks jääma 16 tundi. Paastu põhjendatakse sellega, et tegelikult on inimene looduse poolt ette nähtud hakkama saama pikka aega ilma söögita. 

Erinevad paastud, nagu näiteks 5:2 ja 6:1 on dieetidest rääkides ka varem esile tulnud, aga vahelduva paastumise ehk IF-i kohta väidetakse, et see ei aita ainult kaalust alla võtta, vaid on kasulik ka muudmoodi. Näiteks pikendab see väidetavalt eluiga ja aitab kaasa ajutööle. 

Ka hiljuti avaldatud Briti uuring annab sellekohaseid vihjeid, et hommikusöök polegi kaalulangetuse seisukohalt enam nii oluline nagu arvatud. Surrey ülikoolis läbiviidud uuring selgitas, kuidas toidukordade kellaaegade muutmine aitab kaasa vajalike toiduainete saamisele ning mõjutab diabeedi ja südamehaiguste riski. 

16 katsealust jaotati kümneks nädalaks kahte gruppi. Üks grupp sõi hommikusööki 90 minutit hiljem ja õhtueinet 90 minutit varem, kui tavaliselt. Teine grupp sõi harjumuspärasel viisil edasi. Esimene grupp ei saanud pärast õhtueinet enam midagi süüa  see tähendab seda, et nad paastusid 3 tundi kauem, kui teine rühm. Mõlemad grupid pidasid ka toitumispäevikut. 

Tulemustest selgus, et pikem paast aitas kehal rasvasisaldust vähendada. Keha rasvasisaldus langes esimesel grupil lausa poole võrra, võrreldes teise rühmaga, kelle toidukorrad jäid samaks. Samuti oli positiivseid muudatusi näha ka veresuhkru ja kolesterooli arvudes. 

Negatiivseks pooleks on aga see, et pikemas perspektiivis on nii ranget toitumist raske jälgida. Teadlaste sõnul ei sobitu sedavõrd karm dieet inimese sotsiaalse eluga ja näiteks erinevate pidudega. See muudab dieedist kinnipidamise raskeks.