Vaene lapsepõlv mõjutab täiskasvanuiga

Vaene lapsepõlv mõjutab täiskasvanuiga, kirjutab Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi teadur Avo Trumm Delfile.

Reedel peetud seminaril selgitas Avo Trumm, et lapse vaesus ei ole pelgalt see kui laps kasvab väikese sissetulekuga peres — nad ei pruugigi aru saada, kas vanematel on palju või vähe raha. “Lapse vaesus avaldub rohkem sellises tajutud ilmajäetuses. Selles, et mõnikord ei ole neil selliseid asju, riideid, mis on teistel ja mis laseksid neil tunda end oma eakaaslastega ja sõpradega võrreldes samaväärsetena. Neil võibolla ei ole võimalust käia huvialaringides ja tegeleda oma hobiga. Ja kõik see on oluline nende jaoks siin ja praegu.”

Trummi sõnul on laste vaesuse temaatika tähtis, sest lapsepõlves kogetul on mõju inimese edaspidisele elule. “Nendel lastel, kes on vaesemast perest pärit on, on väiksemad võimalused saada hiljem korralikku haridust, saada ka tööd ja saada hiljem ka korralikku sissetulekut.”

Trumm tõi ka välja näiteks 2006. aasta UNICEFi uuringu laste heaolu kohta, kus Eesti platseerus eelviimasele 24. kohale, Läti järele, Leedu ette. Indeksi kujundamisel oli üheks faktorist ka pere sissetulek. “See uuring ei tähenda nüüd seda, et meie lastel oleks nüüd väga halb olla ja nad ennast väga kehvasti tunnevad, aga on lihtsalt riike, kus lapsed tunnevad ennast kindlamini ja turvalisemalt.”“Ja meie probleem on selles, et esiteks kehvemad ainelised võimalused ja laste huvide vähene arvestamine koolis ja kodust väljaspool.”

Vaesuse teemal oli juttu ka hiljutises Reporteris . Iga viies laps elab Eestis vaesuses, selgub Euroopa Liidu värskest raportist. Nende näitajate poolest oleme Euroopa Liidu keskmisest kehvemal positsioonil. Viimaste aastate lastetoetused on suunatud eelkõige peredele, kelle materiaalne olukord pole sootuks nii kehv.

Milline oli sinu lapsepõlv ning kas ja kuidas see on Sinu elu mõjutanud?