Reklaam sulgub sekundi pärast

VANARAHVA TARKUS: MIS ON NAISTELE ülestõusmispühade ajal keelatud?

Lihavõttepühad on tuntud väga mitme erineva nime all - munadepühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad või kevadpühad. Tegu on liikuva pühaga, millel on religioosne taust. Nimelt tähistab see Kristuse surnust ülestõusmist, millele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis tähistasid paastuaja lõppu.

Lihavõttepühad on tuntud väga mitme erineva nime all - munadepühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad või kevadpühad. Tegu on liikuva pühaga, millel on religioosne taust. Nimelt tähistab see Kristuse surnust ülestõusmist, millele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis tähistasid paastuaja lõppu.

Kõige levinumaks lihavõtetega seotud traditsiooniks nii Eestis kui ka mujal Euroopa maades on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Lisaks rikkalikule pidusöömingule on munadepühadega seotud ka teatud kindlad uskumused, millest vanarahvas alati kinni pidas.

Näiteks keelati 19. sajandil naistel munadepühade ajal esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Uksest pidi kõige esimesena sisse astuma alati mees. Lastel ei lubatud tol ajal aga üldse külla minna ning neil tuli munadepühad oma kodus veeta.

Naised ei tohtinud munadepühade ajal tube koristada ega tolmu pühkida. Kõikvõimalik koristamine, korra seadmine ja füüsiline töö oli keelatud. 

Mida aga naised kindlasti peaksid nendel pühadel tegema, on kiikumine! Nimelt uskus vanarahvas, et kiikumisel on maagiline tähendus ja kui lihavõttepühade ajal kiikuda, siis pidi see tooma tugeva tervise, elujõu ja õnne nii endale kui ka karjaloomadele. 

Lihavõttepühade ajal tuli vara tõusta ning silmi tuli pesta veel enne päikesetõusu - see pidavat tagama tervise ja virkuse.

Seega äratuskell tuleks panna kella kuue peale hommikul ning koristamise asemel tuleks pikkadest kevadpühadest rõõmu tunda ja mune värvida.

Buduaar.ee