Villu Parvet: kuidas vabandada

Vabandamine võib tunduda esmapilgul väga lihtne – lähed inimese juurde ja ütled kolme sekundiga „Palun vabandust“. Ometi on väga palju viise vabandamiseks, mis lihtsalt ei tööta, või annavad sootuks vastupidise tagajärje. Haiget saanud inimese pinnaalune viha ja valu suurenevad ning ta näeb sind enesekeskse ja hoolimatu inimesena. Kui oled teinud midagi, mis teise hinge haava jätab, tasub vabandada läbimõeldult ja targemini. 

Enne vabandamist. Enne, kui vabandama lähed, arvesta, et vabandamine on kahepoolne protsess. Kui tunned, et tegid talle tõeliselt haiget, siis ei ole mingit garantiid andestuse osas. Saad anda lihtsalt endast parima, et tema andestust saada. Vabandama pole mõtet üldse minna, kui sa ei tunne enesel toimunu eest isiklikku vastutust, süüd ja häbi. Inimene, kellele haiget tegid, näeb selle koheselt läbi.

Valu mõistmine. Toimiva vabandamise eelduseks on tema valu mõistmine ning vajadusel selle järele küsimine. Ära karda lasta haiget saanud inimesel enne ennast tühjaks rääkida, sest sel viisil mõistad teda ning tema valu paremini. Sa ei tohi teda kohe lohutama hakata, sest tihti inimene võtab su vabanduse vastu vaid siis, kui tunneb, et oled saanud osa tema hingevalu koormast.

Ära vabandama minekuga oota. Pole mõtet oodata saatuslikku momenti või mingit jumalikku loovuse puhangut, et vabandama minna. Piisab, kui tunned, et oled tehtud teo osas süüdlane ning sul on enda kui inimese pärast häbi. Samuti ei vaja sa pikka ettevalmistust, ausalt rääkimine on palju lihtsam kui keerukad skeemid. Mine vabandama kasvõi kohe praegu - see on väga hea aeg!

Tõsta ta kõrgemale, mine ise madalamale. Toimiva vabandamise mõte on saada osa valust, mida oled inimesele põhjustanud, näidata oma suhtumist temasse ning seada ennast olukorda, kus ta saab sulle hinnangu anda. Pead tundma, et tahad olla sel hetkel temast madalamal. Tegelikult ka sellepärast lähevad mitmed inimesed põlvili. Kui seda siiralt ja südamlikult teed, on see väga tähenduslik.

Võta vastutus. Kui vabandad, siis esmalt võtagi vastutus toimunu eest. Jäta ära kõik mängud ja skeemid ning ütle otse välja, et süüdi olid sina. See võib tunduda väga ilmselge, kuid oluline on välja öelda, et vabandad, sest sina tegid talle haiget. Ära hakka rääkima enda valust või mis iganes pehmendavatest asjaoludest. Võta süü endale ja tunnista seda.

Tunnista ta valu. Räägi talle, et mõistad ta valu (selle eelduseks ongi tema eelnev ärakuulamine). Ütle otse välja, et vähemalt püüad, nii hästi kui võimalik, aru saada, mis ta tundma pidi ning mõistad seda. Mõtle kõige peale, mida ta võis tunda ning püüagi siiralt ta valu enesest läbi lasta. Tihti võid karta seda teha, kuid kui siiralt püüad, mõistad seda palju sügavamalt.

Ära karda pikka nimekirja. Tihti inimesed vabandavad millegi üldise eest või keskenduvad vaid ühele juhtumile. Ära tee seda viga. Kui vabandad, siis loetle ette kõik, mille eest vabandust palud. Ei tasu keskenduda vaid oma kõige räigematele eksimustele, vabanda ka väiksemate pärast. Laienda seda, mida tema sulle varem rääkis ja ära karda, kui neid punkte on palju.

Sul peab olema ebamugav. Kui räägid asjadest, mille eest vabandust palud, ole ka nende sisu osas põhjalik. Ütle välja, kuidas see sinu meelest võis inimest ennast tundma panna. Teed seda õigesti, kui sul on nendest asjadest rääkides ilmselgelt ebamugav. Tõe ja eriti kogu tõe päevavalgele tirimine peabki olema raske, kuid ainult nii kogeb ka haiget saanud inimene sinu siirast kavatsust.

Ole teise inimese keskne. Meile on kombeks olla enesekeskne ning paljud inimesed vabandavad lihtsalt selleks, et „end puhtaks pesta“. See on ka põhjus, miks sageli minnakse kergema vastupanu teed ja saadetakse kiri või sõnum. Sul on vaja isiklikku lähedust ning enese haavatavaks tegemist. Jälgi, et oleksid täielikult temale keskendunud ning siiras oma hääletoonis ja kehahoiakus. Räägi vaid seda, mida tegelikult mõtled.

Jäta ära kõik tingimused. Vabandamine ei tööta, kui hakkad selle käigus juba vaikselt ennast õigustama või haiget saanud inimest kritiseerima. Sinu jutus ei tohi olla tingimusi. Väldi kõikvõimalikke lauseid, mis sisaldavad sõna „aga“. Ka siis, kui tõesti oli kergendavaid asjaolusid, ei ole praegu aeg neid üldse välja tooma hakata. Kui tema soovib hiljem millegi pärast sinu ees vabandada, siis küll ta seda ise teha saab.

Vabanda korduvalt. Mida suurem on inimese hinge tekitatud haav, seda rohkem kordi tuleb sul ka vabandada. Vabandamise ja andestuse saamise mõte ongi see, et võtad koorma inimeselt endale, näidates kui suurt valu, süüd ja häbi sa ise tunned. See koorem ei tule korraga, seega ära karda vabandada korduvalt. Vabandamise sageduse osas pole reegleid, tee seda nii palju kui tunned, et vaja on.

Ära piirdu vigade tunnistamisega. Tõelist vabandamist eristab vigade tunnistamisest see, et soovid teise inimese vastust. Vigu üles tunnistada ning juhtunut möönda on palju lihtsam kui vabandada. Pealegi pole selleks teist inimest vajagi. Kui tõsiselt vabandad, siis saab tema otsustada, kas ta sulle andestab. See on palju rohkem kui kahetsuse väljendus – see on teise inimese valu tundmine ning võime seda väljendada.

Ära tee kingitusi enne vabandamist. Üks suur viga on see, et inimesed teevad kingituse enne kui siiralt vabandavad, nimetades seda leppimise väljapakkumiseks või milleks iganes. Kingitusi võid teha pärast, kui need tulevad südamest. Andes aga inimesele midagi enne vabandamist, paneb see sind pigem halvemasse olukorda, sest enamasti tajub inimene seda lihtsalt odava asendusena.

Inimese valu võib olla palju suurem. See, mis on sinule väga valus, võib tunduda inimesele täiesti talutav ja vastupidi. Inimese valu suurus sõltub tema enese isiklikest veendumustest, mis omakorda on tema eelmiste suhete ja lapsepõlve käigus välja kujunenud. Sa ei tohi isegi hinnata valu suurust oma näitajate järgi – võid väga palju eksida – tema skaalad on teised.

Andeks saamine pole lõpp, vaid algus. Kui teine inimene sulle andestama peaks, siis pole see protsessi lõpetamine, vaid pelgalt võimalus hakata oma usaldust taastama. Kui oled siiras, siis alles nüüd töö algabki. Sõnad ei maksa midagi, kui neile ei järgne selgeid ja täpseid tegusid. Ära oota olukorra taastamist kohe, selleks võib kuluda kuid või isegi aastaid. Kui olid vabandades siiras, oled selleks tööks ka nüüd valmis.

Buduaarile Villult

PS! Uuri lähemalt ka Villu Parveti raamatu "Seks, vein ja kutsikad" kohta SIIT.