Persoon: Heili Klandorf toob eetrisse megashow “Tantsud tähtedega”

NIMI: Heili Klandorf
TÄHTKUJU: Kaksik
HARIDUS: Magistrikraad kommunikatsioonijuhtimises
TÖÖKOHT: Kanal 2
ELUMOTO: Kui satud vastamisi millegi heaga, siis hoia sellest kinni, kuni on aeg minna lasta... (Vaba tõlge filmist „Toscana päikese all“)

Kelleks sa noorena saada tahtsid?
Ega ma väga ei mäleta, aga ilmselt vanaema jälgedes lilleseadjaks või kirjanikuks. Samuti on mind alati paelunud suhtlemine erinevate inimestega ja ilmselt sellest ka tänane amet.

Kus kohast pärit oled ja kuidas sai sinust  avalike suhete juht?
Samal aastal, kui ma keskkooli lõpetasin, avati Concordia Ülikoolis meediateaduskond, seega ei olnud mul pikka mõtlemist. Koolimaks oli küll päris kõrge, aga mu vanemad on alati öelnud, et olgu mu haridustee kui pikk tahes, seda toetavad nad sajaprotsendiliselt. Peagi asusin tööle TV3 sporditoimetusse. Kuna aga kooli, tantsutunde ja teletööd oli ajaliselt päris keeruline klapitada, siis lahkusin TV3-st ja pühendusin rohkem koolile.

Pärast ülikooli läksin tööle välisministeeriumi pressi- ja infoosakonda, olin diplomaat, põhitööks oli Eesti tutvustamine läbi saatkondade, erinevate ürituste korraldamine ja infomaterjalide koostamine. Välisministeeriumis otsustasin kätt proovida ka konsulina. Asusin tööle Schengeni büroosse, tegin vajaliku eksami ja käisin St. Peterburis konsulitele puhkust andmas. Välisministeeriumis töötamine oli hariv ja silmaringi avardav.

2006. aasta kevadel kuulsin, et Kanal 2 otsib turundusjuhti ja nii kandideerisin minagi. Aprillist asusin tööle turundusjuhina, lisaülesandeks ka avalikud suhted. Kui „Tantsud tähtedega“ tuli Kanal 2 programmi, hakkasin saate konsultandiks, kuna olen titest peale tantsumaailmas ninapidi sees olnud. Nii sai peagi selgeks, et vajan lisajõudu. Jäin ise avalike suhete juhi ja konsultandi kohale, turundusjuhiks sai juba varem Kanal 2-s töötanud Maria Otsa. Kõiges selles abistab meid ka spetsialist Elen Kööp.

Milline oli esimene suurem projekt, mida sa tegid ja mis sai palju avaliku tähelepanu?
2001. aastal Concordia Ülikooli meediateaduskonda lõpetades, tegin oma isa päeviku põhjal dokumentaalfilmi „10 päeva augustis“, mis räägib Eesti taasiseseisvumisest ja augustisündmustest. Pean seda tänaseni üheks enda tähtsamaks projektiks, seda muidugi Kanal 2 saate „Tantsud tähtedega“ kõrval, milles mul on au kaasa lüüa ja mis on õnnestunud tänu suurepärasele meeskonnatööle Raivo Suviste tiimiga.

Kas sul on mõni iidol või eeskuju?
Ühte konkreetset inimest, keda iidoliks pidada, mul ei olegi. Arvan, et on palju tublisid inimesi, kelle pealt õppida ja õpitu siis ühendada oma nägemusega asjast.

Milline sa koolis olid?
Arvan, et koolis olin üsna aktiivne. Kooli kevadkontsertidel oli vaja tantsuga esineda, kooliürituste korraldamisel lõin ikka kaasa. Arvan, et minu temperamendiga ei olegi võimalik tegevusetult nurgas istuda. Välisministeeriumi ajal noore ametnikuna Brüsselis viibides, tuli meil mõne töökaaslasega idee luua Noorte Riigiametnike Klubi, mis tegutses kokku kolm aastat. Kahjuks aga lõppes selle tegevus pärast seda, kui lahkusin välisministeeriumist.
 
Mida oled õppinud enda vanematelt?
Vanematelt olen õppinud palju ja armastan oma perekonda piiritult. Vast kõige tähtsam, mis olen läbi nende ja enda kogemuse õppinud, on see, et paljud on sind valmis teatud piirini aitama nii nõu kui jõuga, aga sellest punktist tuleb osata edasi liikuda ja ennast ise üles töötada. Nii on suunanud mind mu aktiivsed vanemad.

Miks oled valinud enda töökohaks Kanal 2?
Ennekõike valisin töö Kanal 2-s, sest ei teadnud ma ju suurt midagi siinsetest töötajatest ja juhtimisest. Hiljem, seltskonda sulandudes, mõistsin, et Kanal 2-s töötavad ääretult pühendunud inimesed. See mulle sobib, sest mind ärritavad need, kes oma tööd südamega ei tee. Seega boonuseks huvitavale tööle on ka toredad töökaaslased.

Kirjelda näiteks oma Esmaspäevast tööpäeva? On see piisavalt sinine?
Suurema osa ajast lähen tööle rõõmuga ja esmaspäev on vist mu töönädala kõige värvilisem päev. Vaadanud üle meilid, ajalehed ja monitooringu, asun tegelema jooksvate asjadega. Hetkel vajab korraldamist Kanal 2 juubelipidu, tantsusaate pressiesitlus ja palju muud. Põhirõhk on siiski ajakirjanikega suhtlemisel ja erinevatest saadetest tulenevatele küsimustele vastamisel.

Kirjelda mõnda naljakat seika oma töökogemuse juures?
Üks poolpöörane kogemus oli minu jaoks see, kui saade „Tantsud tähtedega“ pääses „Aasta Turundustegu 2006“ finaali. Nii tekkis Kanal 2-e „tähtsatel“ idee, et turunduskonverentsil võiksin Mikk Saarega kõigepealt ühe rumba esitada ja siis projektist rääkida. Nii astusingi üle viie aasta tantsuga lavale. Poleks kunagi osanud arvata, et minu kaks tööd saavad niimoodi kokku. 
 
Räägi samuti "Tantsud tähtedega" saatest?
„Tantsud tähtedega“ saate juures on mu tiitel konsultant, aga see võib tähendada mida iganes, alates osalejate ja treeneritega läbirääkimiste pidamisest, kuni nende nõustamiseni raskemates olukordades.

Millal ise viimati tantsusussid jalga tõmbasid?
Tantsukingad on mul jalas paar korda nädalas, mil ema tantsukoolis tantsutunde annan.

Kas vahel on tunne, et enam ei jaksa ja tahaksid kõigele käega lüüa?
Vahel ikka on, aga see jõuetu tunne on õnneks kiire mööduma, sest palju põnevat tuleb peale.

Kellelt abi otsid, kui kõik üle pea kasvab?
Lisaks perekonnale on mul ka paar lähedasemat sõpra, kellega asju arutan. Ka mõne töökaaslasega on töövälisel ajal hea rääkida, sest nemad on ju ka ise selle asja sees.

Kas leiad aega ka iseendale?
Iseenda aeg on suhteline mõiste. Kogu aeg on ju enda oma ja kuidas keegi seda planeerib ja millega sisustab, on vaid inimese enda kätes.

Kui palju jääb sul aega oma sõpradele ja perekonnale?
Sõpradele ja perekonnale tahaksin kindlasti rohkem aega pühendada, kui hetkel võimalik on, aga nad on mõistavad, kuna praegu on teleaasta üks kiiremaid aegu – sügisprogramm on käivitumas ja hittsaated algamas või tuure kogumas.

Kuidas pärast nii pingelist tööd puhkad/lõõgastud?
Püüan paar korda kuus massaažis käia ja endise võistlustantsijana on ka kõiksugused iluprotseduurid mulle meeltmööda. Mulle meeldib ka sõpradega kohtuda ja kuulata nende reisimuljeid ja vaadata fotosid.

Milline on viimane raamat mille läbi lugesid?
Viimane raamat, millega tegelesin oli Peep Vainu „Kõige tähtsam küsimus“, mille käsikirja ma lugesin ja siit, sealt tantsusaate alast teksti kohendasin.

Mida sooviksid homselt päevalt?
Üks lähipäevade suur soov on see, et Kanal 2 suurejooneline juubelipidu kenasti õnnestuks ja kõigil lõbus ja lahe oleks.

Leemet Prits

Buduaar.ee Tegevoimetaja